Sõõro külakool

Sõõro külakool asub Võnnu alevikus Kastre vallas Tartumaal. 1874. aastal ehitatud hoone on kantud riiklikku kultuurimälestiste registrisse.

Võnnu külakooli ajaloost

Võnnu külakool asutati arvatavasti juba 1736. aastal. Õppetööd alustati Veliste koguduse palvemajas. Maatükk, millel külakool asus, kuulus kuni 1869. aastani Kurista mõisale, kuid oli antud kasutamiseks Võnnu kogukonnale külakooli pidamiseks. Kooli arhiivi andmete kohaselt asus nimetatud maa-alal kolm hoonet: kool-palvemaja, rehetare ja talu kõrvalhoone. 1896. aastal ostis Võnnu kogukond maa mõisalt välja.

Uue koolimaja ehitamine

1873. aastal tuli hakata pidama koolimaja laiendamise plaane, sest õpilaste arv oli tõusnud ning palvemaja jäi neile liiga kitsaks. 1874. aastal ehitatigi vana koolihoone lähedale uus, ühe suure klassiruumi ja koolmeistritoaga koolimaja, praegune Sõõro koolimaja. Huvitav fakt on see, et ilmselt võeti uue maja ehitamiseks appi kavandid Normann, W. raamatust “Õppetus koli-piddamisest ning laste kaswatamisest iseäranis koolmeistrite ja laste wannemate heaks, õppetuseks ning juhhatamiseks wälja antud” (1873). Seda tõestab raamatus avaldatud kavandite ja koolihoone võrdlus.

Uus koolimaja Gustav Mootse mälestustes

Gustav Mootse, kes oli Sõõro külakooli õpilane aastatel 1893–1897, kirjeldab oma mälestustes uut koolimaja, kui tolle aja mõiste järgi moodsat ehitist – väljast laudadega vooderdatud ja ookriga värvitud, laastukatuse ja valgeks lubjatud korstnaga. Ta kirjutab järgmiselt: “Väikesest lagedast õuest viis kolmeastmeline trepp eeskotta, sealt otse edasi uks koolmeistri- ja paremat kätt klassituppa. Viimane oli seest krohvitud ja valgeks lubjatud, samuti ka lagi. Klassitoas oli kaks rida värvimata koolipinke (igas pingis võis vabalt viis õpilast istuda) – hommiku poolt tütar- ja õhtu pool poisslastele, samuti ka riidenagid kummalegi sugupoolele. Ukse kõrval laial pingil seisis toober joogiveega ja plekist kruusike. Hommikupoolsel seinal rippus suur venekeelne maateaduste kaart „Euroopa-Venemaa“, lõunapoolsel seinal paar renessansimeistri Corregio koopiat, koolmeistrituppa viiva ukse kõrval suur seinakell ja paremal pool nurgas orel. Kateeder asus seljaga vastu ahju, selle kõrval (tütarlaste poolel) klassitahvel ja kesk klassituba suur laelamp. Koolipinke oli kummaski reas vist viis. Esimestes ridades istusid kolmandat talve iga päev käijad, nende taga teist, siis esimest kuna viimane rida oli väikeste, laupäeviti käijate jaoks”.

Vanima, 1891. aastast säilinud dokumendi alusel, olid kooli valduses siis veel ait, saun ja tall, hea veega kaev, väljaskäimise koht õpilaste jaoks. Kooli inventari hulka kuulusid eestikeelne gloobus; ajaloo kaart, raamatute ja õppevahendite kapp. Kooli kõik, tol ajal 31 õpilast, olid oma leival. Võimlemistunnid toimusid vana koolihoone õuel. Õpetaja palk oli 100 rbl, kuid kütteks kulus sellest 30 rbl ning valgustuseks 6 rbl 50 kop.

Õppetöö korraldusest Gustav Mootse mälestuste põhjal

Koolipäev algas alati lühikese palve ja koraaliga. Tunniplaanis olid usuõpetus, eesti ja vene keel, rehkendamine ning ilukiri. Kord nädalas laulmine, kus lauldi ainult venekeelseid laule, nii riigihümni kui ka rahvalikke lugusid. Peale kolmandat tundi sõid õpilased tavaliselt lõunat. Koolist puududa ei tohtinud, sest iga puudutud päev tähendas vanematele 10 kopikat trahvi. Õpilasi karistati korra rikkumise eest ahju kõrval põlvili seismisega või pärast tunde jätmise ehk kinnijäämisega. Kevadel umbes paastumaarjapäeva paiku toimus "koolikaemine", kus nooremad õpilased lugesid kirikuõpetajale ette kümmet käsku ja laulsid mõnd koraali salmi. Suuremad lapsed seevastu pidid soravalt Uut Testamenti lugema, katekismust ning viit piibli peatükki peast teadma. Tublimad said kingituse, näiteks Martin Lutheri ja Philipp Melanchthoni eluloo. Ka kirikukantslist hõigati välja koolide revideerimistulemused.

Koolihoone laiendamine ja pisiremondid

Vaatamata pikale ajaloole on koolihoone suures osas säilitanud oma algse kuju. Esimene ja ainus suurem ümberehitamine toimus 1892. aastal tolleaegse koolmeistri, Daniel Lodi, tingimusel. Nimelt oli koolmeistril suur pere ning see vajas ruumi. Nii ehitati koolile juurde kolmetoaline koolmeistri korter, kus ehitusmaterjalina oli kasutusel esimese, vana koolihoone, materjal. Ehituse käigus muudeti peaukse ja eeskoja asukohta. Mõne aasta jooksul ehitati kooli lähedusse ka uus tall ja laut. 1920.–1930. aastatel tehti valdavalt pisemaid remonditöid, näiteks osa hoone akendest suurendati.

Sõõro külakool 1921.–1951. aastal

1921. aastal liideti Sõõro algkool Võnnu neljaklassilise kõrgema algkooliga, mis asus Võnnu kiriku vastas. Pärast seda tegutsesid koolimajas veel ligi 30 aastat kõrgema algkooli kaks alamat klassi kuni maja sulgemiseni 1951. aastal. Viimaseks koolmeistriks sai Eduard Johani p. Sõõro (1880–1969), kes pärast kooli sulgemist jäi sinna koos oma perega elama. Sõõrode perekonna nimest on kool saanud ka oma praeguse nime – Sõõro koolimaja.

Võnnu külakooli koolmeistrid

• Gottlieb Lodi (1813–1840, srn 1841)
• Hindrek Koor (1840–1849, srn 1850)
• Märt Jaagu p. Jakobson (1851–1857)
• Jaan Kerge (G. Mootse ja G. Suitsu vanaisa, 1849–1850, 1857–1866)
• Johan Kerge (eelmise poeg, G. Suitsu ja G. Mootse onu, 1859–1863)
• Hindrik Gotliebi p. Suits (G. Suitsu isa, 1865–1873, 1877–1887)
• Jaan Gotliebi p. Suits (Gustav Suitsu lell, 1873–1877, 1887–1892)
• Daniel Johani p. Lodi (1892–1921)
• Eduard Sõõro (algkooliõpetaja 1930.–1940. aastail)

Võnnu külakooliga seotud tuntud isikuid

Võnnu algkooli kuulsaim kasvandik Gustav Suits õppis Võnnu külakoolis aastail 1892–1895. Ta oli sündinud aga mõnikümmend sammu eemal asunud vana koolitalu rehetares, kus tema pere elas. Gustav Mootse, kunstnik ja kunstiõpetaja, õppis Võnnu külakoolis 1893–1897. Gustav Suitsu ja Gustav Mootse emad olid õed.

Sõõro külakool Võnnu kultuuri- ja hariduselus

Sõõro koolmajal on endiselt Võnnu kultuuri- ja hariduselus tähtis koht. Majas tegutseb Gustav Suitsu majamuuseum. Võnnu gümnaasiumi õpilastele viiakse vanas koolihoones läbi õppeprogramme ja muid tegevusi. Lisaks käib seal koos pika ajalooga Võnnu Laulu- ja Mänguselts Lõokene.

Välislingid

• Sõõro külakool kultuurimälestiste riiklikus registris
• Sõõro külakooli hoone
• Võnnu gümnaasium