Ruumipsühholoogia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ruumipsühholoogiast, mis tugineb mõistel ruum.

Ruumipsühholoogia käsitleb inimese tajukogemust kolmemõõtmelises ruumis, mille juurde kuuluvad füüsikalised tunnused nagu näiteks temperatuur, valgus, materjal, värv, ruumi suurus jne. Samas ei sisalda inimese tajukogemus ainult tema tajusüsteemide psühhofüsioloogilise töö tulemusi, vaid ka praktilises ja teoreetilises tegevuses saadud kogemusi. Ruumis ühtivad ja põimuvad subjektiivne ja objektiivne, sensoorne ja intellektuaalne aspekt, hetkereaalsus ja minevikukogemus.

PäritoluRedigeeri

Paljude sajandite vältel kuulus tänapäeva mõistes psühholoogiliste küsimustega tegelemine filosoofia valdkonda ning omaette teaduseks iseseisvus psühholoogia alles 19. sajandi teisel poolel. Tulenevalt psühholoogiateaduse noorest east ei ole veel loodud eraldi ruumipsühholoogia mõistet. On olemas keskkonnapsühholoogia, mis keskendub pigem arhitektuurilistele probleemidele, kuid ei käsitle psühholoogilisi aspekte.

JaotuvusRedigeeri

Ruumipsühholoogia kuulub kognitiivse psühholoogia ja biopsühholoogia valdkonda.

AlaliigidRedigeeri

füüsiline ruum, kontseptuaalne ruum, pertseptiivne ruum, eluruum, avalik ruum, tööruum jne.

Vaata kaRedigeeri

Kasutatud kirjandusRedigeeri

[1][2][3]

ViitedRedigeeri

  1. Kidron , A. 2008. Psühholoogia põhisuunad. Erkotrükk.
  2. Lehari, K. 1997. Ruum. Keskkond. Kohad. Eesti Kunstiakadeemia.
  3. Fisher, D. ; Bell, P. ; Baum, A. 2001. Environmental Psychology. Harcourt College Publishers.