Ruumiloome

Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne pidev protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude osapoolte valdkondade üleses koosmõjus. Ruumiloome on kas teadlik ja eesmärgipärane tegevus või juhuslik ehk mõne teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ruumiloome kui teadvustatud tegevuse põhieesmärk on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda.

Ruum ehk ruumiline keskkond on terviklik ehitatud ja looduskeskkond, mis hõlmab nii sise- kui ka väliruumi. Ruumiotsus on ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, sh riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste tehtavad otsused. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel.

Ruumiloome hõlmab ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamist. Tervikliku ruumilise arengu tagab arhitektuuri-, kinnisvara-, maa-, maastiku- ja muinsuskaitsepoliitika, ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja tasakaalustatus. Eesti territooriumi pikaajalise väärtuspõhise ruumilise planeerimise põhimõtteid kirjeldab üleriigiline planeering Eesti 2030+.

Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad järgmised asutused: ruumiline planeerimine ja riigivara otsused – Rahandusministeerium; (loodus)keskkond – Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet; ehitustegevus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; arhitektuur ja kultuuripärand – Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet; regionaalsel tasandil maakondade arengu kavandamine ja ruumiline planeerimine – Rahandusministeerium; riigile kuuluva maa planeerimine, maatoimingud, ruumiandmed – Maa-amet. Ehitiste ja rajatiste kavandamise eest vastutavad tellijatena erinevad riigi ja omavalitsuse üksused, sh Maanteeamet ja Riigi Kinnisvara AS. Valdkondlike ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutuste ja riigi äriühingute ring on veel laiem. Kohalikul tasandil vastutavad elukeskkonna kvaliteedi eest omavalitsused.

Ruumiloome ulatus õigusruumis

Peamised seadused ruumiloomes on planeerimisseadus ja ehitusseadustik, mis moodustavad ruumiloome nn selgroo ning määravad planeeringute ja ehitusprojektide koostamise, menetlemise ja järelevalve põhimõtted ja korra. Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Ehitusseadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitusseadustikku kohaldatakse ka ehitamisele, ehitise kasutamisele ja korrashoiule. Kuigi eri liiki planeeringud katavad kogu Eesti territooriumi ning projekteerimisel ja ehitamisel peab arvestama kehtivate planeeringutega, on nendele seatud ülesanded ja üldistusaste sellised, et nad ei sisalda piisavalt suuniseid küllalt suurele osale ruumiloomest ning sootuks puuduvad mõõdetavad või selgelt järgitavad kriteeriumid kvaliteetse ruumi saavutamiseks. Ruumiloome toimub paljude seaduste ja arengudokumentide alusel, paljude osapoolte tööna ning mitmete ruumiotsuste koosmõjus. Arvestatav osa ruumiloomest toimub sõltumatult planeerimisseadusest ja planeeringutest või pärast planeeringu kehtestamist läbi planeeringuid täpsustavate tööde ja otsuste.

Ruumiloome eksperdirühm

Ruumiloome eksperdirühma loomine Riigikantselei juurde otsustati 3. juulil 2017, selle loomine põhines Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punktil 5.6 (loome üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumiülese eksperdikogu koostöös Eesti Arhitektide Liiduga) ja selle aluseks oli Vabariigi Valitsuse kinnitatud memorandum. Ruumilise planeerimise ekspertkogu moodustamise, tegevuse ja volituste ulatuse aluste kontseptsiooni väljatöötamine oli kultuuriministri valitsemisalas. Ruumiloome eksperdirühm tegutses Riigikantselei juures 2018. aasta septembrini, selle tööd koordineeris Riigikantselei koostöös Kultuuriministeeriumiga. Tegemist oli esimese laiapõhjalise pikaajalise foorumiga ruumiloome probleemistiku analüüsimiseks ja lahenduste pakkumiseks. Eksperdirühm esitas 7. veebruaril 2019 Vabariigi Valitsusele aruande, millest nähtub, et riik saaks oma ruumilist keskkonda tunduvalt rohkem väärtustada. Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et riigi ruumilise arengu eesmärgid on arengudokumentides terviklikult sõnastamata ning kvaliteetne ruum ei ole riigi tellimusena sõnastatud, mistõttu ei ole kvaliteetne ruum riigi huvina esiplaanil. Eksperdirühma lõpparuandes on välja toodud, et riigi üksikotsuste laiemat ruumimõju ei ole otsuse tegijad sageli teadvustanud. Eksperdirühm tegi ettepaneku asuda ette valmistama ruumiloome üksuse moodustamist, kelle tegevuse üks eesmärk oleks riigi konkurentsivõime tõstmine ruumi kvaliteedi parandamisega. Ruumiloome meeskonna töö olulise osana nähti visioneerivat ja loomingulist tööd, sh riigi ruumi edendavate projektide algatamist, väljatöötamist ja elluviimist (nt EV100 "Hea avalik ruum" jätkuprogramm). Samuti ühiskonnas aktuaalsete ruumiloomet puudutavate kitsaskohtade lahendamisele kaasaaitamist (nt kahanemisega kohanemine, paneelelamute ehk massehituse asendamine või nüüdisajastamine, maapiirkondade ja väikeasulate elukeskkonna säilitamine ja parandamine, ajalooliste hoonete kasutuselevõtmise soodustamine, linnapiirkondade arenguküsimuste koordineerimine, säästva arengu eesmärkide saavutamine, nüüdisaegse õpikeskkonna arendamine jpm).

Eksperdirühma ettepanekud

• Seada kvaliteetne ruum kui avalik huvi riiklikuks tellimuseks ja eesmärgiks. Riigile on tähtis säästev areng – ehitatud keskkonnal on selles oluline roll, mistõttu riigi ruumiline keskkond peab olema kvaliteetne ja hoolikalt mõtestatud. Kvaliteetne ruumiline elukeskkond on kõigi Eesti elanike heaolu oluline osa. Kvaliteetsemal ruumilisel keskkonnal on mitmekülgne positiivne mõju rahvatervisest majanduseni.
• Kasutada riigi otsuseid, sh rahastusmeetmeid, enam kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu edendamiseks. Riiklike ressursside kasutus muutub tõhusamaks ja säästlikumaks, kui tekib pidev ja pikaajaline ülevaade Eesti ruumilisest keskkonnast ja selle arengust. Hästi läbimõeldud ruumiotsused ning nendest tulenev kvaliteetne ruumiline keskkond toetab majanduskasvu ja tõstab Eesti mainet.
• Luua õigusaktides selgemad alused elukeskkonna parendamise põhimõtte rakendamiseks. Eesti ruumiline areng muutub tasakaalustatumaks ja vajadusel kiiremaks, kui ruumivaldkondi puudutav seadusruum muutub selgemaks, väheneb ehitusprojektide, planeeringute jm vaidluste, sh kohtuvaidluste hulk ja kestus ning neile kulub ka vähem raha.
• Astuda konkreetseid samme mitme olulise rahvusvahelise ruumipoliitilise dokumendi (Euroopa maastiku konventsioon, Davosi deklaratsioon, ÜRO kestliku arengu eesmärgid jt) elluviimiseks, mis annaks Eestile võimaluse olla ruumiloomes teistele riikidele teenäitajaks. Selleks tuleb valdkondlike arengukavade puhul võtta arvesse ruumiloome eesmärke, sh siduda üleriigiline planeering strateegiadokumentide süsteemi.
• Tõsta sujuvama ja teadlikuma ruumiloome eesmärgil keskvalitsuse ruumipädevust, et riigi tasandi ruumiotsused oleksid ruumimõju osas läbikaalutud. Riiklike ruumilise arengu otsuste tegemine muutub efektiivsemaks, kui riik on ruumiloome vallas pädevam, informeeritum ja võimekam ning asjaosaliste koostöö on sidusam. Ruumiloome peab olema teadvustatud tegevus, mille põhieesmärk on iga ruumiotsusega parandada elukeskkonda. Ruumipädevuse tõstmiseks: a) moodustada valitsusasutuste ruumipädevust kokku koondades ja täiendades ruumiloome üksus; b) ühildada ruumiandmete andmebaasid ja kaardirakendused, täiendada neid.

Ruumiloomet käsitlevad riiklikud arengudokumendid

• Säästev Eesti 21 neljast arengueesmärgist üks on heaolu kasv, sh linnade planeerimine inimsõbralikumaks ja kogu Eesti elukeskkonna kvaliteedi tõstmine: "Soovitav seisund 2030. aastaks: Eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik. Eesti elukeskkond on soodus kompetentsi impordiks välismaailmast."
• Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel: "Sünergia loomiseks tuleb soodustada teadmiste ja oskuste mobiilsust ning parandada Eesti kui elukeskkonna atraktiivsust."
• Riigikogu 12. veebruari 2014. a otsusega heaks kiidetud Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 punkt 24.1: "Riik väärtustab elukeskkonda kui tervikut, mis koosneb nii ehitatud ja kujundatud keskkonnast kui ka looduskeskkonnast. Kvaliteetsel ehitatud keskkonnal on oluline roll riigi säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Kvaliteetse ehitatud keskkonna aluseks on asjatundlikud ruumilised otsused planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel."
• Vabariigi Valitsuse 30. augustil 2012 kehtestatud üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Elu- ja majanduskeskkonna parandamine on Eesti hõreda asustuse ja valdavalt väikeste asulate tõttu tihedalt seotud asulatevahelise ühenduse parandamisega.
• Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2002. a istungil teadmiseks võetud Eesti arhitektuuripoliitika määratleb olulise eesmärgina ruumilise planeerimise, väärtarhitektuuri loomise ja kvaliteetse ehitustegevuse toetamist.
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punkt 5.6: "Loome üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumite-ülese ekspertkogu koostöös Eesti Arhitektide Liiduga."
• Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatatud ja maavalitsuste koostatud maakonnaplaneeringud.

Vaata ka

• avalik ruum
• ruumisemiootika

Välislingid

• Riigikantselei ekspertrühmad