Ruslan Hasbulatov

Venemaa poliitik
Ruslan Hasbulatov

Ruslan Hasbulatov (vene Руслан Имранович Хасбулатов; sündinud 22. novembril 1942 Groznõis [viide?] ) on tšetšeeni päritolu Venemaa majandusteadlane ja endine poliitik, viimane Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu esimees 19911993.

Sündis 1942 Grožnõi lähedal Doikur-Aulis. 1944. aasta tšetšeenide ja inguššide küüditamisega viidi Kesk-Aasiasse.

Juunis 1990 sai Hasbulatov Boriss Jeltsini soovitusel Ülemnõukogu esimeseks aseesimeheks. Pärast Jeltsini valimist Venemaa presidendiks juulis 1991 sai Hasbulatovist Ülemnõukogu esimehe kohusetäitja ning sama aasta oktoobris esimees.

1991. aasta augustiputši päevil oli Hasbulatov Jeltsini liitlane, kel oli oluline roll putši lämmatamisel. Peagi sai temast presidendi põhioponent, kes süüdistas teda avalikult joomarluses. Hasbulatovist sai üks olulisemaid tegelasi 1992.–1993. aasta konstitutsioonilises kriisis, mil Jeltsin püüdis riiki valitseda dekreetidega ning Ülemnõukogu ignoreerida, samas kui Ülemnõukogu üritas reformikurssi pidurdada ja Jeltsini volitusi vähendada. 1993. aasta oktoobris lõppes kriis tankirünnakuga parlamendihoonele, Hasbulatovit hoiti veebruarini eeluurimisisolaatoris ja vabastati seejärel Riigiduuma amnestiaga.

Naasis akadeemilise tegevuse juurde. Tegi 1994. ja 1995. aastal mõned edutud katsed organiseerida Venemaa võimude ja Džohhar Dudajevi vahelisi läbirääkimisi.

TeoseidRedigeeri

  • Преступный режим: «Либеральная тирания» Ельцина ("Kuritegelik režiim. Jeltsini "liberaalne türannia"). — М.: Яуза-пресс, 2011. — 416 с. — 3 000 экз., ISBN 978-5-9955-0304-0
  • Полураспад СССР. Как развалили сверхдержаву ("NSV Liidu poollagunemine. Kuidas lagundati superriik") — М.: Яуза-Пресс, 2011. ISBN 978-5-9955-0302-6

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri