Roswinkel

Roswinkel on küla Hollandis Drenthe provintsis Emmeni valla kirdeosas Saksamaa piiri lähedal.

Asukoht Hollandis

Ajalugu ja vaatamisväärsused muuda

Asustus tekkis Roswinkelis Westerwoldeni väljaulatuva liivaseljandiku tippu endisel rabaalal: tegemist on rabasaarega. Enamik talusid jäi teest lääne poole (raba poole).

Et Roswinkelit keskajal uudismaamaksuga ei maksustatud, peab küla olema asutatud enne 10. sajandit. Vanimad leitud esemed on pärinevad Karolingide ajast, mis võib viidata küla olemasolule juba tol ajal. Raskesti ligipääsetavasse rabasse maeti tol ajal kott 145 mündiga.

Ühe versiooni järgi rajati küla 1216.

Roswinkelit on esimest korda kirjalikult mainitud 1327 Roeswinkeli nimega. Tegemist oli dokumendiga, mis puudutas Schildwolde kloostri ja Weerdinge ümbruse vahelisi suhteid.

Roswinkel tähendab tõenäoliselt 'hobuste karjamaa' (winkel tähendab murdes karjamaad), teise versiooni järgi 'hobuste nurk' (Roz-Winckel).

Aastal 1654 oli Roswinkelis 34 talu (lisaks veel väiketalud).

Roswinkel on alati olnud eraldi hoidev küla, millel on olnud rohkem sidemeid Westerwolde (Groningeni provintsi idaosa) kui Emmeniga. Sellest annavad tunnistust muuhulgas mõned murdesõnad. Kohalikud rahvarõivad erinesid teiste Drenthe külade omadest. Aastal 1836 leidis Drenthe provintsi valitsus, et Roswinkel peaks saama omaette vallavalitsuse, kuid asi jäi soiku.

Enne Teist maailmasõda oli Roswinkel metsane, seal kasvas palju leppi. Küla juurde pääses laevaga mööda Rundet. Üle Runde viisid valgete käsipuudega sillad. Nüüd on küla ajalooline välimus intensiivse põllumajanduse tõttu kadunud. On kaevatud palju kraave ja kanaleid. Alleed on välja juuritud.

Roswinkeli ümbruse rabadest ammutati 1970. aastateni intensiivselt turvast. Hiljem jäi maa tühjaks ja paljaks. On käimas Jeroen van der Westeni juhitav maastikukujundusprojekt.

Tatar muuda

17. sajandil kasvatati Roswinkeli ümbruses palju tatart. Nüüd on sellest peaaegu loobutud, sest tatar on õrn ja vähese saagikusega kultuur. Rakendati alepõllundust. Ühel põllul saadi tatart kasvatada kuus aastat järjest, pärast seda pidi see 20 aastaks sööti jääma. Tatart kasvatasid peamiselt väiketalupojad.

Tatrakasvatajad kaldusid eirama piirilepinguid, sest neil oli tarvis palju maad. Aastatel 1773 ja 1776 leidsid seetõttu aset Münsteri sõdurite reidid Roswinkelisse.

Salakaubavedu muuda

Roswinkelis olid soodsad tingimused salakaubaveoks. Rabade kaudu viidi üle piiri peamiselt soola.

Kants muuda

Veel 20. sajandi alguses võis Roswinkelist kagus (uue ja vana Runde (kuivanud rabaoja) vahel, täpne asukoht teadmata) näha kantsi jäänuseid (kraav ja vallid). Pole teada, kelle käsul see oli ehitatud. Arvatakse, et kants pärines 18. sajandist. Rahvapärimuse järgi rajasid selle talupojad kaitseks Oberlangeni talupoegade eest, kes Roswinkeli talupoegade karjamaadel oma veiseid karjatasid. Kantsi olevat maetud varandus. Otsijatel ei õnnestunud varandust leida, küll aga leiti skelett, kaev ja hulk väikesi lubjast piipe. Kantsi juurest leiti paksud rasked sillasambad.

Turbakaevandamise käigus tehti kants maatasa.

"Fort voor het Water" muuda

Jeroen van der Westeni juhitava maastikukujundusprojekti raames loodi maakunstiobjekt "Fort voor het Water" 'kindlus vee jaoks', mis on rajatud endise kantsi kohale. "Kindlus" on ehitatud raudplaatidest. Need moodustavad basseinid, mis on ühendatud vana rabajõe Rundega. Basseinides püüab kunstnik taastada rabasammalt. Plaatidel on sõnad, mis viitavad minevikule. Seal on loetletud kõik loomad ja taimed, mille jäänuseid tollasest rabast on leitud. On ka murdesõnu, näiteks orre 'maak'. Jutt on soorauamaagist, mida kaevandati raua sulatamiseks ja värvi valmistamiseks.

Objekt tahab portreteerida tühjaks ammutatud raba, kus umbes 1920. aastani oli Roswinkeli kants. See oli rajatud vaenlase ähvardusel. Vaenlast enam ei ole, kuid raba kuivatamisega toodi ohvriks vesi. Raba kadumise ja põllumajanduse tõttu on vee kvaliteet piirkonnas halvenenud. Vett ennast ei ole enam näha. Objektist voolab läbi kunstlik vooluvesi. Seal saab pidada pidusid, esitada teatrietendusi ja etendada performanseid.

Kirik muuda

Pole teada, millal Roswinkel oma kiriku sai. Oletatakse, et juba 1330 rajati Ter Apeli kloostrist väike kirik. Arvatakse, et klooster ka õpetas Rosenwinckeli elanikke.

Praegune kirikukell pärineb 1362. aastast.

Arvatakse, et Roswinkel lõi Emmeni kihelkonnast lahku ja sai omaette kihelkonnaks 15. sajandiks. Ühendus Emmeniga oli tol ajal halb.

Aastal 1598 läks Roswinkel koos kogu Drenthega üle protestantismile.

Aastal 1599 hävis kirikutorn tulekahjus täielikult.

Praegune kirik pärineb aastast 1759.

Aastal 1837 kirik renoveeriti.

Aastast 1845 pärineb tol ajal Drenthes elanud Jan van Ravenswaay joonistus kirikust. Joonistus on hoiul Leideni ülikooli raamatukogus. Sellel on näha, et kiriku küljes on puust kellahoone. Kellal puudub kellavärk.

Aastal 1852 kirik renoveeriti taas. Torni sissekäigu kohal on kiri, mis näitab, et see on ehitatud 1853. Teistsuguste kivide järgi on näha, et torn on hiljem juurde ehitatud. Kella all on müüri sees päikesekell.

Aastal 1977 kirik restaureeriti küla 750. aastapäeva puhul.

Kiriku sees on kaitseks päikesevalguse eest ookerkollased eesriided.

Aastani 1923 olid Roswinkeli pastorid ühtlasi ka talupojad. Neil olid lehma- ja lambakarjad. 17. sajandist on säilinud dokumente, milles üks pastor kaebab, et ta ei saa oma pulle karjatada, sest rabatee Emmenisse on nii halb. Uus pastor sai niinimetatud "raudlehma" – rahasumma, millega sai oma talusse investeeringuid teha. Kui pastor jäi ametisse lühikeseks ajaks, pidi ta selle summa oma järglasele tagasi maksma. Pastor sai ka väljarenditud kirikumaadelt natuuras "rukki- ja munarenti". See rent säilis 1989. aastani, kuigi viimastel aastatel maksti seda rahas kirikufoogtkonnale.

Põiki kiriku vastas asub pastoraat.

Endiste tallide kohal on praegu kogudusehoone.