Rootsi asehaldur Narvas

Rootsi asehaldur Narvas oli Rootsi kuninga asehaldur Narva linnas Rootsi valitsusajal, Rootsi Ingeris ja Ingerimaa (kindral)kubermangus.

Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil
Narva kindlus

Vene-Liivi sõjas Narva piiramise järel (1558) seejärel oli Virumaa ja Narva aastatel 1558–1581 Moskva tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel muutus Narva tähtsaks kaubalinnaks. Narva kujunes Moskva riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. Sõja tulemusel jäid Moskva tsaaririigi valdusse Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.

Aastatel 1580–1582 vallutas Pontus De la Gardie Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjalas Käkisalmi ning Ingeris Pähkinälinna, Kaprio, Jaama, Jaanilinna ja Narva piiramise (1581) järel ka Narva. Pontus De la Gardie vallutas Ingerimaal ja Karjala kannasel 1580 Nöteborgi ning 1581. aastal Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma.

 Pikemalt artiklis Kahekümneviieaastane sõda, Narva ajalugu

Aastatel 1581–1591 kuulus Alutaguse Rootsi Ingeri koosseisu ja 1591–1617 olid endised Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks ning Alutaguse kihelkond oli Rootsi Ingeri osa.

 Pikemalt artiklis Narva lään ehk Narva lossilään

Aastal 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningale Sigismund Vasale truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Rootsi kodusõda jõudis 1599. aastal Eestisse, kus sai Narvast alguse Sigismundi vastane mäss, sügisel puhkes linnuses mäss, mille tagajärjel Narva läks üle hertsog Karli leeri, üheks võtmeisikuks oli šotlasest palgasõdurite lipnik Thomas Ebbernet (Abernathy)[1]. 1600. aastal läks kogu Eesti Karli pooldajate käes ja algas 1600–1611 aastate sõda Poola ja Rootsi vahel.

Rootsi asehaldurid Narvas

muuda
 
Narva ja Jaanilinna asehaldur Karl Henriksson Horn (u 1550–1601)
Ingerimaa ja Käkisalmi lään läksid Rootsi valdusse 1617 Stolbovo rahulepingu alusel, Ingerimaast moodustati Ingerimaa kubermang ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa sai sellega iseseisvaks Ingerimaa kubermanguks ja senisest Narva asehaldurist sai Ingerimaa kuberner, kes resideeris Narva lossis.
1629. aastal liideti Ingerimaa koos Narva linnaga Liivimaa kindralkubermanguga, mille koosseisu jäid kolm Ingerimaa asehalduskonda (Narva, Nöteborg, Käkisalmi) eesotsas asehalduritega (rootsi k. Ståthållare på Narva, Ståthållare på Nöteborg, Ståthållare på Kexholm).
1642. aastal moodustati Ingerimaa kindralkubermang koos Käkisalmi lääniga. Kubermangu keskuseks sai Nyen, ent 1651 taas Narva.
  Pikemalt artiklites Ingerimaa kuberner ja Ingerimaa kindralkuberner

Viited

muuda
  1. Nikolai Treumuth "Narva sündmused 1599. a. sügisel" Ajalooline Ajakiri nr. 1/1931
  2. Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "FLEMING, HERMAN PERSSON, ståthållare i Narva 7.11 1582 . BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30
  3. Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "OXENSTIERNA af EKA och LINDÖ, CHRISTIERN GABRIELSSON, Narva slott med stad och län 1584. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 60
  4. Johan Axel Almquist, Jämte Nils Olsson sutto i slottsloven Arvid Henriksson (Tavast), Henrik Abel von Minden och Erik Johansson (Stålarm), Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 661
  5. Adliga ätten Tawast nr 64. Arvid Henriksson Tawast, Född omkr. 1540. Deltog i Ivangorods försvar 1590 och sökte avstyra fästningens kapitulation, www.adelsvapen.com
  6. Johan III nimetatud asehaldur
  7. Werner von Schulmann. Die zivile Staatsbeamtenschaft in Estland zur swedisdishen Zeit (1561—1710), DorpatPosen 1939, seite 76–79
  8. Arvid Eriksson Stålarm, Svenskt biografiskt lexikon
  9. Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. (STÅLARM), ARVID ERIKSSON, till Lindö, ståthållare på Narva 11.6 1591-1597. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 73
  10. Södermanlandi hertsogi Karli nimetatud asehaldur
  11. 11,0 11,1 Zygmunt III Waza nimetatud asehaldur
  12. Transéhe-Roseneck, Astaf von, Otto Yxkull, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.494-495
  13. KURJAKUULUTAVAD ENDEMÄRGID 16. SAJANDIL Eesti- ja Liivimaaga seotud ülestähendusi Joen Klinti käsikirjalises endemärkide kogus (u 1586-1608), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015, lk 64
  14. Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. Ståthållaren i Narva Peder S. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 73
  15. Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "DERFELT, JOHAN, f. 1561, ståthållare i Åbo 1600, t. f. ståthållare i Narva. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 25
  16. Samuel Nilsson Nordisk familjebok (1916), lk. 611 (rootsi keeles)
  17. Samuel Nilsson (1899) Nordisk familjebok, lk. 1933 (rootsi keeles)
  18. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 252
  19. [1]
  20. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Anders Hästehufvud, lk. 269–270".
  21. Stubbe nr 72. Henrik Olofsson Stubbe, www.adelsvapen.com
  22. Arvid Horn, Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... By Anders Anton von Stiernman, Johan Adam Rehbinder (friherre), Carl Fredric Rothlieb, Carl Gustaf, Tryckt uti Kongl. tryckeriet, 1754, lk 210

Välislingid

muuda