Robinsoni projektsioon

Robinsoni projektsioon ehk ortofaaniline projektsioon on geograafilistel kaartidel kasutatav kaardiprojektsioon. Robinsoni projektsiooni lõi Arthur H. Robinson aastal 1963.

Maailma kaart Robinsoni projektsioonis

Projektsioon loodi eeskätt maailmakaartide jaoks. Loodav projektsioon pidi olema võimalikult kena väljanägemisega.

Robinsoni projektsioon on unikaalne selle poolest, et ta väidetavalt ei põhine mitte matemaatilistel valemitel, vaid koordinaatidetabelitel. Projektsioon on tehtud katse ja eksituse meetodil. Siiski ei tähenda see seda, et matemaatilist eeskirja kaardi loomiseks poleks võimalik anda.

Robinsoni projektsioon on omapärane ka seepärast, et see ei ole ei võrdpindne (ekvivalentne), võrdpikkuseline (ekvidistantne) ega ka õigenurkne ehk konformne. Tegemist on nn sobeda projektsiooniga.

Robinsoni projektsioon on pseudosilindriline projektsioon, milles kõik paralleelid on sirgjooned ja pooluste pikkus on 0,5322 ekvaatori pikkust, mis on keskmeridiaanist 1,9716 korda pikem. Keskmeridiaan (enamasti on selleks algmeridiaan) on samuti sirgjoon, ülejäänud meridiaanid on aga kõverjooned.

Robinsoni projektsioonis olev maailmakaart on optimeeritud ja näeb kõige loomulikum välja 38° põhja- ja 38° lõunalaiuse vahel. Selle põhjuseks on see, et paralleelid on selles vahemikus ekvidistantsed ehk õigepikkuselised. Mõõtkava on õige vaid 38. põhja- ja lõunalaiuskraadil. 45. laiuskraadidest pooluste poole esineb märkimisväärseid moonutusi. Poolused on kõige surema moonutusega, sest punktikujulist poolust kujutatakse joonena.

Robinsoni projektsiooni võttis 1988. aastal kasutusele ka ajakiri National Geographic, asendades sellega Van der Grinteni projektsiooni, kuid loobus sellest kümme aastat hiljem Winkeli kolmikprojektsiooni kasuks. Algselt oli projektsioon loodud Rand McNally jaoks.

Vaata ka muuda