Robert Merton

Ameerika Ühendriikide sotsioloog
Robert Merton

Robert King Merton (sünninimega Meyer Robert Schkolnick; 4. juuli 191023. veebruar 2003) oli Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja õppejõud. Pikka aega õpetas Merton Columbia ülikoolis.

Robert Merton
Sündinud 4. juuli 1910
Philadelphia, USA
Surnud 23. veebruar 2003
Elukoht Colombia osariik, USA
Rahvus ameeriklane
Kodakondsus ameeriklane
Haridus Harvardi ülikool, doktorikraad sotsioloogias
Lapsed Robert C. Merton
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) sotsioloogia
Tuntumad tööd Sotsiaalsed struktuurid, Middle Range Theory
Tunnustus National Medal of Science

Ta on kasutusele võtnud palju tuntud sotsioloogiatermineid nagu role model (eeskuju) ja self-fulfilling prophecy (isetäituv ennustus). Samuti on ta edasi arendatud Émile Durkheimi mõistet anomie (anoomia). Tema teooriaid on kasutatud kriminoloogias ja valitsuste programmides.[1] Merton uuris palju ühiskonna ebakõlasid ning soovis edendada ühiskonda ja selle elanikke. Robert K. Mertoni poeg on tuntud majandusteadlane Robert C. Merton.[2]

EluluguRedigeeri

Robert Merton sündis 4. juulil 1910 Philadelphias Pennsylvania osariigis Ameerika Ühendriikides. Olles noorena lummatud mustkunstist, muutis ta 14-aastaselt oma nime Meyer Robert Schkolnick Robert Mertoniks, ühendades võlurite Merlini ja Jean Eugène Robert-Houdini nimed.[3] Robert õppis South-Philadelphia keskkoolis. Kooli ajal meeldis talle sagedasti külastada haridus- ja kultuurikeskusi, nagu näiteks muusikaakadeemiat, keskraamatukogu ja kunstimuuseumi. Merton õppis Temple College'is ja Harvardi ülikoolis sotsioloogiat ja sai doktorikraadi aastal 1936. Mõlemas ülikoolis töötas ta juba õpingute ajal ka erialaselt. Mertoni suurimad eeskujud olid Pitirim Sorokin ja Paul Lazarsfeld, kes tegelesid empiiriliste ja statistiliste uuringutega ning suunasid Mertonit tegelema keskklassi sotsioloogia teooriatega.[1] Kuni 1939. aastani õpetas Robert Harvardi Ülikoolis, seejärel siirdus Tulane'i Ülikooli sotsioloogia osakonda õppejõuks. Alates 1947. aastast töötas ta Columbia Ülikoolis sotsioloogiaprofessorina. Merton oli koolis väga kõrgelt hinnatud akadeemik: aastal 1979 sai ta ülikoolile osutatud eriteenete eest tunnustustiitli. Merton lõpetas õpetamise ja läks pensionile aastal 1984.[3] Merton oli kaks korda abielus. Esimesest abielust sai ta neli last – 2 poega ja 2 tütart. Üks tema poegadest on Robert C. Merton, majandusteadlane, kes sai 1997. aastal Nobeli majandusauhinna. Hiljem oli Robert Merton abielus Harriet Zuckermaniga, kes oli samuti sotsioloog. Merton suri aastal 2003, olles 92-aastane.[1]

KarjäärRedigeeri

Oma sotsioloogiakarjääri alustas Merton juba ülikoolis õppides, kuid suurim osa tema töödest ja uuringutest valmis Columbia Ülikoolis töötatud aja jooksul. Seal tegi ta väga palju koostööd Paul Lazarsfeldiga. Lazarsfeld kombineeris oma uuringutes kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, kuid Mertoni anne teooriaid koostada inspireeris ka Lazarsfeldi kasutama sotsioloogias ka filosoofilist külge. Merton ja Lazarsfeld töötasid koos aastatel 1941–1976 ning panustasid selle aja jooksul väga palju ühiskonnateaduste uurimisse.[2] Oma 1949. aasta uurimuses "Social Theory and Social Structure" arendas Merton välja hälbiva käitumise teooria, uurides inimeste sotsiaalset kohanemist. Samuti avastas ta ühiskonna teooria ja empiirilise uurimise vahelise seose. Tema teiste tööde hulka kuuluvad ka näiteks "Mass Persuasion" (1946), "On the Shoulders of Giants" (1965) ja "On Theoretical Sociology" (1967).[2] Merton oli sotsiaalteadustest väga huvitatud, täpsemalt kultuuri- ja sotsiaalstruktuuri omavahelisest suhtlusest, tähtsusest ja seosest teadusega. Väga suur osa Mertoni tööst jõudis ka tavakodanikeni. Näiteks tegi ta intervjuusid eri inimgruppidega, et kuulda nende arvamust näiteks filmidest ja kirjandusteostest. Sellest said alguse nii-öelda fookusgrupid (focus groups), kes hakkasid olulist rolli mängima USA valitsuse ja turundusfirmade töös ja uuringutes.[2]

"Middle Range Theory"Redigeeri

"Middle Range Theory" on Robert K. Mertoni välja töötatud teooria, mis kujutab üldiste verbaalsete teooriate ühendamist inimese enda kogemuste ning füüsiliste tõenditega. Merton oli tugevalt vastu seni laialt levinud teooriatele rangest empiiriast ja täielikust teooriast. Range empiiria teooria käsitles ainult inimeste kogemusi, jättes teoreetilise osa välja, ning täielik teooria (grand theory), vastupidi, tahtis luua ainuõige teoreetilise kujutluspildi ühiskondlikust sotsiaalsest elust. Merton väitis, et loodusteadused olid piisavalt valmis, et "Middle Range'i" teooriat juba oma erialastes rakendustes kasutada. Samamoodi peavad tema meelest ka sotsiaalteadused küpsema ja valmima ning seejärel seda teooriat primaarselt kasutama hakkama, jättes kõik eelnevad teooriad tagaplaanile. Mertoni meelest tulekski rajada kõik teooriad nii, et neid saaks näitlikustada empiiriliste meetmetega ning et need ei kujutaks endast puht abstraktset teoreetilist juttu. "Middle Range Theory" näideteks on teooria sotsiaalse mobiilsuse kohta (social mobility theory) ja Emile Durkheimi teooria enesetappudest.[1]

Sotsiaalsed struktuurid ja anoomiaRedigeeri

Robert Merton tahtis edasi arendada Emile Durkheimi teooriat anoomiast. Durkheimi järgi on anoomia igasuguste sotsiaalsete normide puudumine. Merton lisas Durkheimi teooriale anoomiatest veel seda, et kui ühiskonnas pole norme, siis pole ka ühiskonda ennast. Esiteks väitis Merton, et sotsiaalsed struktuurid koosnevad kahest olulisest aspektist. Esimene aspekt on kultuuri poolt seotud ootused ja eesmärgid. Sinna kuuluvad kõik materialistlikud asjad, näiteks raha, edukus ja nii edasi. Teine aspekt hõlmab ühiskonna poolt heaks kiidetud viisi, kuidas neid ootusi ja eesmärke täita, näiteks seadustest kinnipidamine, hariduse omandamine, raske töö tegemine ja vaeva nägemine. Mertoni järgi tuleb leida tasakaal oma sihtmärkide ja viiside vahel, kuidas neid eesmärke saavutada. Oma uurimustes keskendus Robert Merton põhiliselt sellele, mis juhtub inimestega siis, kui see tasakaal sihtmärkide ja viiside vahelt kaob. Näiteks uuris ta sellistel puhkudel inimeste kohandumisi ja pingefaase. Sellest sündis ka tema pingeteooria (strain theory).[1]

PärandRedigeeri

Oma töö eest sai Merton palju tunnustust. Ta oli esimene ameerika sotsioloog, kes valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. Samuti kuulus ta sellistesse ühendustesse nagu Ameerika Filosoofiaselts, American Academy of Arts and Sciences ja The National Academy of Education. 1994. aastal sai ta esimese sotsioloogina auhinna National Medal of Science teadussotsioloogia arendamise eest. Merton sai aukraade rohkem kui 20 ülikoolilt, sealhulgas Harvardi, Yale’i, Columbia ja Chicago ülikoolidelt.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 The Editors of New World Encyclopedia. Robert. K. Merton. New World Encyclopedia. https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Robert_K._Merton
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 The Editors of Encyclopedia Britannica. Robert. K. Merton. Britannica. [1]
  3. 3,0 3,1 3,2 Crossman, A. Robert. K. Merton. ThoughtCo. [2]