Robert Scheibe
Robert Alexander Scheibe (10. jaanuar 1848 Kirna mõis – 21. mai 1897 Tallinn) oli Eesti apteeker ja ettevõtja.
Robert Alexander Scheibe sündis Saksimaa päritolu Christian Gottlieb Scheibe ja tema abikaasa Helene Marie (sünd. Wekram) vanima pojana Kirna mõisas, kus tema isa töötas sukakudujameistrina. Robert Scheibe vaderiteks olid Kirna mõisnik Alexander Pilar von Pilchau, tolle õde Helene Pilar von Pilchau ning Türi pastoriproua Grohmann[1].
Õppis Paides ning oli samal ajal apteegiõpilaseks Braschede apteegis, misjärel töötas apteekriabilisena Amblas[2]. Õppis 1868–1873 Tartu ülikoolis farmaatsiat[3] ning omandas proviisori kutse. Ka kõik tema kolm venda õppisid Tartu ülikoolis ja neist said 19. sajandi lõpus tähelepanuväärsed meditsiinitegelased Eestimaal – Edmund Scheibe ja Richard Scheibe olid samuti apteekrid, Reinhold Scheibe oli arst ja meditsiiniametnik.
Ülikooli lõpetamise järel töötas aasta apteegiujuhatajana Paldiskis[2]. Oli alates 1875. aastast Tallinna vanalinnas Niguliste tänavas asunud Bienerti ehk „Rohelise apteegi“ juhataja[4]. Vene-Türgi sõja järel teenis 13. juuli 1878–18. november 1879 Odessa lähistel sõjaväefarmatseudina[2].
19. oktoobril 1879 asus juhatama Hugo Opermanni ehk Vene turu apteeki, jäädes sellele ametikohale 1. märtsini 1882. aastal[5].
1881. aasta sügisel saatis Scheibe keisri nimele palvekirja, avaldades soovi rajada vabamüügiapteek Tartu maantee eeslinnas. Kuna eeslinn oli pärast raudteeühenduse rajamist Peterburiga kasvama hakanud, avaldas Scheibe palvekirjale poolehoidu ka Eestimaa kubermanguvalitsuse arstiosakond ningn Eestimaa kuberner Viktor Polivanov. Tallinna apteekrite protestidest ning riigivõimu esialgsest vastuseisust hoolimata õnnestus Scheibel 1882. aasta lõpul saada viimaks Venemaa keisririigi siseministrilt luba apteegi asutamiseks. Uus apteek alustas tööd mais 1883 aadressil Tartu maantee põik 3. Scheibe apteegis tegutseid proviisoritena ka temad vennad Edmund ja Richard Scheibe.[6]
Lisaks apteegipidamisele, tegeles Robert Scheibe ka mitmete kõrvaläridega - ta müüs koolidele keemilisi reaktiive, teostas oma laboratooriumis tasulisi lehma- ja emapiima, uriini, joogivee, toiduainete ning muude materjalide keemilisi analüüse, testides muuhulgas tapeetide arseenisisaldust.[7]
1893. aastal asutas apteegi krundil ka mineralvee ja karastusjookide tehase. 1896. aasta Tallinna põllumajandus- ja tööstusnäitusel sai ta oma mineraalvee eest väikese hõbemedali.[7]
Ühel apteekrite koosviibimisel tegi Robert Scheibe ettepaneku luua Eestimaa kubermangu farmatseutidele püsiv organisatsioon. 24. aprillil 1896 peetigi Eestimaa Farmatsöidilise Ühisuse (Estländische Pharmazeutische Gesellschaft) asutamiskoosolek ning Robert Scheibe valiti seltsi aseesimeheks[8].
Robert Scheibe surma järel võttis Tartu maantee apteegi üle tema noorem vend Richard Scheibe, kes 1899. aastaks ostis välja teised pärijad[9].
Teosed muuda
- Robert Scheibe, "Das Bier und die Brauereien in Reval nebst einer Bierstatistik Estland's". 1881
Viited muuda
- ↑ EAA.1237.1.398 - Türi koguduse sünnimeetrika
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Gustavson, lk 120
- ↑ Arnold Hasselblatt "Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat". Tartu: 1889, lk. 670
- ↑ Gustavson, lk 93
- ↑ Gustavson, lk 103
- ↑ Gustavson, lk 117-121
- ↑ 7,0 7,1 Gustavson, lk 121
- ↑ Gustavson, lk 200-201
- ↑ Gustavson, lk 121-122
Kirjandus muuda
- Heino Gustavson, "Tallinna vanadest apteekidest". Tallinn: Valgus, 1972