Risti raudteejaam

Risti raudteejaam oli raudteejaam Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti alevikus.

Endine jaamahoone Ristil

Läbi Risti kulges kuni 2004. aastani laiarööpmeline Keila–Haapsalu raudtee. Risti raudteejaamale eelnes Keila poolt tulles Metsa ja järgnes Vaharu raudteepeatus.

Raudteejaamas asus kaks madalat perrooni, lisaks peateele kaks jaamateed ning tervikliku vaksaliansambli moodustanud jaamahoone ühes abiehitistega.^[1]

Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn-Haapsalu sõitis läbi Risti 22. septembril 1995.

JaamahooneRedigeeri

Risti jaamahoone enne II maailmasõda

1905. aastal valminud jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Palivere ja Riisipere jaamahoonetega. Risti jaamahoone erineb eelpool nimetatutest aga suuruse poolest olles oluliselt pikema kehandiga. Samuti on muudetud jaamahoone paigutust, kuna erinevalt teistest jaamahoonetest on keskrisaliidiga fassaad suunatud raudtee poole.^[2]^[3]

Praeguseks on kroonuhistoritsistlikus stiilis jaamahoone renoveeritud. Algsest vaksaliansamblist on säilinud suur hulk abiehitisi, näiteks veetorn, pagasikuur, puitelamu, veevõtuhüdrant jne.

MälestusmärkRedigeeri

Risti raudteejaama küüditatute mälestusmärk ja veetorn

23. augustil 1999 avati Risti raudteejaama kõrval koos mõnesaja meetri pikkuse endise raudteelõiguga mälestusmärk "Raudteerööpad mäletavad…" kõigile Lääne-Eestist pärit küüditatutele. Vanal kaubaplatvormil mitmest küljest vaadeldava raudteerööbastest ristikujulise mälestusmärgi kavandi autor on Risti elanik, arst, luuletaja ja karikaturist Viljar Ansko. Perrooni küljel on aastaarvud 1941–1949 ja tekst mälestustahvlil viitab Lääne-Eestist aastail 1941–1949 küüditatuile.^[4]

Läbi Risti kui Läänemaa piiripunkti viidi Siberisse enamik läänlasi, kellele lisandus ka Pärnumaa, praeguse Raplamaa, Hiiumaa ja Vormsi rahvast. Kokku küüditati Risti kaudu ligi 3000 inimest.^[5]

Risti raudteejaama veetornRedigeeri

Risti veetorn (19. juuli 2019)

Tsaariaegne Risti raudteejaama veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning arvatakse, et veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar. Torni alumisel korrusel asus veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni, vältimaks vee külmumist paagis. Tänaseni on säilinud veemõõdulatt ning metallist uhke keerdtrepp.

Lääne-Nigula Vallavalitsus osales tööstuspärandi turismiprojektis (originaalnimega Revival of Industrial Heritage for Tourism Development, ingliskeelse lühendiga Industrial Heritage) 2018. aastal, mille raames renoveeriti veetorn, tänu millele avaneb võimalus tutvuda veetorni sisemusega. Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna torni teisele korrusele, kus on näha veepaak, milles vett hoiti. Teiselt korruselt avaneb ilus vaade ka tervele Risti alevikule. Torni esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ning näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis ning jaama ajalugu. Torni toimimist ning vee liikumist tutvustab torni paigaldatud veetorni makett. Infotahvel koos raudteejaama helidega on paigaldatud ka väljapoole veetorni. Tänu nendele saab tutvuda raudteejaama, veetorni ja ronge puudutavate detailide ja ajalooga. Lisaks on paigaldatud ka selfitamise koht koos juhtnööridega endast pildi tegemiseks koos torniga.