Riigivapi teenetemärgi kett
Riigivapi teenetemärgi kett on Riigivapi teenetemärgi ainus eriklass, Eesti presidendi ametitunnus.
Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga kullast riigivapi ning rubiini, kolme safiiri ja 94 teemandiga 30 mm laiune kuldkett. Vabariigi Presidendi ametiketi kujundas 1936. aastal Paul Luhtein. Ametiketi juurde kuulub rinnal kantav kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille südamikus on rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp, niisamuti I klassi suurpael (algselt Riigivapi teenetemärgi erisuurpael). Praegune Riigivapi teenetemärgi kett on koopia algsest, mis asub teadmata põhjusel Moskva kremli relvapalatis ja on ikka veel Eesti riigile tagastamata.
Ajalugu muuda
Riigivanem Konstantin Päts asutas uued teenetemärgid oma dekreediga 1936. aasta 7. oktoobril, nende hulgas ka Riigivapi teenetemärgi keti. Riigivapi teenetemärgi kullast ametiketi valmistas OÜ Kopfi kullassepatöökoja juveliir Julius Prunsfeldt. Riigikantselei tellis Saksamaalt siidlindid 105 millimeetri laiuse sinise erisuurpaela tarvis. Kui riigihoidja Konstantin Päts valiti 1938. aasta 24. aprillil Eesti presidendiks, anti talle Riigivapi teenetemärgi kett kui presidendi ametitunnus.
President Päts kandis presidendi ametiketti pidulikel sündmustel. Teadaolevalt kandis ta teenetemärgi ketti viimast korda 1940. aasta 17. juulil, kui võttis vastu Nõukogude Liidu uue täievolilise esindaja Vladimir Botškarjovi volikirjad.
Presidendi ametiketi asukoht oli palju aastaid teadmata. 1971. aastal selgus, et presidendi Riigivapi teenetemärk on 1963. aastast saadik Moskva kremli relvapalatis kui "kullast Eesti orden" ja selle kett on Moskva rahandusministeeriumis arvel kui 500 grammi kulda.
Venemaa ei ole röövitud Eesti presidendi ametitunnust Eestile tagastanud senini (oktoober 2019). "Stalini relvajõul Tallinnast ära viidud Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus asub arusaamatul põhjusel ikka veel seitsme luku taga Kremlis, otsekui kestaks mõnes paigas Stalini kord või vähemasti Stalini bürokraatia edasi," ütles president Lennart Meri 1995. aasta vabariigi aastapäeva kõnes. "Pean endale, aga ka konstitutsioonilisele Venemaale alandavaks selle piinliku teema juurde tagasi tulla."[1]
Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valmis kolme firma ühistööna uus Eesti Vabariigi presidendi ametiraha, mis on 1940. aastal röövitud ametiraha koopia. ARS-Vasetööd OÜ valmistas ametiketi kullast lülid. Kasutusel oli sama press, mis 1937. aastal. Roman Tavast OÜ meistrid koostasid lülidest keti ja tegid keti küljes oleva kullast riigivapi. Miniplast Pluss OÜ valmistas erisuurpaela ja keti karbi.
Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, I klassi suurpaelast ning kullast rinnatähest. Kett kaalub 800–900 grammi ning koosneb 48 lülist, keti otsas on kullast riigivapp. Nelja lüli sees on vääriskivid: rubiin ja kolm safiiri, mida ümbritseb 94 teemanti. Rubiin pärineb Lõuna-Aafrikast, rukkilillesinised safiirid Sri Lankalt, teemandid Euroopa lihvimistubadest, ketikuld on muretsetud Eestist.[2]