Ava peamenüü

Riigipank on üldjuhul riigi finantseerimisasutus. See erineb reservpangast selle poolest, et see ei pruugi ilmtingimata kontrollida rahapoliitikat (kõnealusel riigil ei pruugi olla oskusi rahapoliitika loomiseks), vaid selle asemele pakub see jae- ja kommertsteenuseid.

Riiklikku panka, mis on tegutsenud viis aastat või vähem, nimetatakse de novo pangaks.

Ameerika ÜhendriigidRedigeeri

Ameerika Ühendriikides kasutatakse terminit state chartered bank või state chartered savings bank vastupidises tähenduses "riiklikule pangale" või "föderaalsele hoiupangale", mis on olemas teistes Ameerika Ühendriikide osariikides. Riikliku panga juriidiline nimi peab sisaldama kas sõna "national" või lühendit “N.A”, föderaalsel hoiupangal peab nimes leiduma "federal" või “F.S.B”, samas kui "state charted bank'i" nimi ei tohi sisaldada sõna "national" ega "federal.

Ameerika Ühendriikides ei ole riigipangad reguleeritud Valuutakontrolliameti (OCC) poolt, mis on föderaalne agentuur, mis teostab riiklike pankade üle järelevalvet. Mõned riigi pangad on reguleeritud föderaalreserviga, ja neid, mis ei ole, reguleerib Federal Deposit Insurance Corporation (FDIC).[1]

AustraaliaRedigeeri

Igal Austraalia osariigil oli varem oma riigipank, kuid praeguseks on need kõik erastatud. Commonwealth Bank of Australia oli mingil määral riigipank. See oli Föderaalse või riiklik valitsuse alluvuses. Siiski omas see keskpangale omaseid ülesandeid, kuni 1959. aastani.

ViitedRedigeeri