Toompea loss

(Ümber suunatud leheküljelt Riigikogu hoone)

Toompea loss on Tallinnas Toompeal Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosa kasutab tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Toompea loss
(vaade kirdest)
Üldandmed
Asukoht Tallinn
Koordinaadid 59° 26′ 8″ N, 24° 44′ 14″ E
Kaart
Toompea loss (2016)
Foto: Stefan Hiienurm

Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud Toompea Väikese linnuse fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine Eestimaa kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone eri ajastuist pärit eriilmelisite ja -otstarbeliste ehitiste kogumi.

Ajalugu muuda

Ordulinnus muuda

Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Sinna hakkasid oma esimest kivilinnust rajama ka taanlased pärast 1219. aastat.

Mõõgavendade ordu valitsusaeg muuda

Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimetati castrum minus'eks ('väikeseks linnuseks') erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nimetust castrum magnus ('suur linnus').

  Pikemalt artiklites Toompea Väike linnus ja Toompea Suur linnus

Taani valitsusaeg muuda

 
Toompea lossi läänepoolne müür

Pärast 1238. aastat hakkasid kindlust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade ordu alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi omakorda müüriga piiratud asehalduri residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes Pika Hermanni juures läänepoolse müüriga (pildil). Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati kindlust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka kindlust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav). Taaniaegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.

Liivimaa ordu valitsusaeg muuda

 
Toompea Väike linnus, 2014. Vasakul pool Pilstickeri torn, keskel konvendihoone ja paremal pool Pikk Hermann

Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusse. Ordu rajas 1350.–1360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 meetrit. 1370. aastatel täiendati kindlust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa 'tõrju vaenlast'). Kindluse kirdenurka ehitati ümar ešogett Pilsticker (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitseehitisi. Kaevati vallikraav ning väikest ja suurt kindlust ühendav värav varustati tõstesillaga.

Vastu kastelli läänemüüri paiknes sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn – Püssirohutorn.

Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus Toomaleviga), põhjas (ühendus Suure kindlusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav.

Rootsi valitsusaeg muuda

 
Riigisaali jäänused välismüüris

1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ja selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti kindluse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Pärast Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid seal 1589. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg Sigismund – Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, Pika Hermanni kõrval müüris.

Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena.

17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid kindlus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitseehitistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion.

 
Toompea ja Toompea loss 18. sajandil. Eduard Philipp Körberi joonis Johann Christoph Brotze kogust

Riigisaal muuda

Riigisaal rajati 15831590 (arhitektid Antonius Poliensis, Hans von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ja konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub trompeetri rõdu. Kahekorruseline renessanss-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate obeliskidega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.

 
Toompea loss, Toomvärav ja Toomvärava sild. 19, sajandi esimesel poolel. Carl Friedrich Christian Buddeus
 
Toompea lossi, Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone ja selle ees asuv park. Umbes 1880–1890, enne Aleksander Nevski katedraali ehitamist
 
 
Toompea, Toomkirik ja Toompea loss 18. sajandil. Eduard Philipp Körberi joonis Johann Christoph Brotze kogust

Vene aeg ja kubermanguvalitsus muuda

 
Toompea lossi fassaad, 1930/1940. Vaade Lossi platsilt

Põhjasõja järel seisis kindlus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt Jenast pärit Johann Schultz). Lammutati lossi idaosa ja uus vasakpoolne tiibhoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos Stür den Kerli nurgatorniga ning Riigisaalihoone teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. 1792. aastal anti loss Eestimaa rüütelkonnalt kubermanguvalitsusele. Kubermanguvalitsuse hoone peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise anfilaadi Lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. 1808. aastal ehitati lossi parempoolne tiibhoone.

 
Riigikogu hoone (2010)
 
Vaade Toompea lossi hoovi, Riigikogu hoone paremal
 
Riigikogu istungisaal[1]
 
Lossi lõunakülg, vaade hoovist
 
Lossi lõunakülg (1937)
 
Lossi lõunakülg, u 1880
 
Lossi lõunakülg (2012). Vaade Kuberneri aiast

Kubermanguvalitsuse hoone (Toompea loss) muuda

Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese kindluse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaalihoone. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja Toompea eeslinnuse vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni.

Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-uusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930. aastate ümberehitustes.

Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. 1808. aastal ehitati hoone parem tiib ja 1898. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks.

1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale Aleksander Nevski katedraal.

Endises eraldatud konvendihoonee tiibhoones asus Eestimaa kubermanguvangla (Вышгородская тюрьма), kuhu 1847. aastal ehitati kolmas korrus üksikkambritega, 1874. aastal toimus idapoolse tiibhoone ümberehitus, kuhu ehitati 19 üksikkambrit. Etapivangla juures asus ka kirik (vene k. Церковь во имя Обновления Храма Воскресенія Христова) ja 1882. aastal avatud vanglahaigla. 20. sajandi alguses oli Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Vanglate peavalitsuse vanglas 200 kinnipidamiskohta. Tallinna 1. kubermanguvangla põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha.

Aastatel 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.

Riigikogu hoone muuda

Riigikogu hoone ehitati aastatel 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoonet, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele.

Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga selle kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

Riigikogu hoone ja ka Riigikogu hoone istungite saali kujundasid Eugen Habermann ja Herbert Johanson aastatel 1921–1922.

  Pikemalt artiklites Toompea lossi Valges saal ja Riigikogu istungisaal[2]

Toompea lossi lõunatiib muuda

Lõunatiib rajati 1935 (arhitekt Alar Kotli) projekti järgi siseministeeriumi tarvis endise kameraalhoone (1793) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje rustikaalne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati Kuberneri aeda lääne suunas kuni klindiastanguni.

Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvad utilitaarsed hooned.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Riigikogu istungisaal, www.riigikogu.ee
  2. Valge saal, www.riigikogu.ee

Kirjandus muuda

Välislingid muuda