Riho Grünthal

Soome keeleteadlane ja professor

Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.

Riho Grünthal aastal 2014

Haridus muuda

Riho Grünthal õppis alates 1983. aastast Helsingi Ülikoolis fennougristikat ja läänemeresoome keeli. Aastast 1990 magister, 1996 litsentsiaat ja 2003 filoloogiadoktor. 2005. aastast on Grünthal Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor.

Riho Grünthal on õppinud aasta ka Budapestis Loránd Eötvösi Ülikoolis ja reisinud muu hulgas Marimaal ja Mordvas. Peale selle on ta teinud välitööd vepslaste juures. Tema teadusliku huvi keskmes on väiksemad läänemeresoome rahvad, eelkõige vepslased, soome-ugri etümoloogia ja keeletüpoloogia.

Riho Grünthal on Soome-Ugri Seltsi aseesimees ja rahvusvahelise fennougristikakongresside korralduskomitee (ICFUC) liige.

Aastatel 1987–1990 oli ta mitmekeelse ajakirja Estonia (ISSN 0930-8792) kaastoimetaja.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Riho Grünthali isapoolne vanaisa oli eesti luuletaja ja keeleteadlane Villem Grünthal-Ridala. Isapoolse vanaonu Timotheus Grünthali kaudu on ta hõimlane Jaan Poska suguvõsaga (Jaan Poska tütre Vera Poska-Grünthali (1898–1986) kaudu), kus silmapaistvad sugulased olid kirjanik, arst ja poliitik Ivar Grünthal (1924–1996) ning tema abikaasa Ida Hokkanen (tõlkinud soome keelde A. H. Tammsaare "Kõrboja peremehe") ning meediaärimees ja ajakirjanik Raoul Grünthal (sünd. 1966; meediakontserni Schibsted Rootsi osa peadirektor).

Publikatsioone (valik) muuda

Autorina, raamatuid
  • Livvistä liivin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Helsingi: Suomalais-ugrilainen laitos 1997 (Castrenianumin Toimitteita 51).
  • Finnic adpositions and cases in change. Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura 2003 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 244).
Autorina, artikleid
  • Kansainvälinen fennougristiopiskelijoiden tapaaminen. – Virittäjä 92 (1988), 529–532.
  • 1991: Marilaisten ja mordvalaisten arkipäivä ja kansallistietoisuus. – Kieliposti 4/1991, 24–33.
  • Sananmuodostus ja johtimien merkitys eräiden marin sanojen etymologiassa. – Journal de la Société Finno-Ougrienne 86 (1995), 87–102.
  • Suomen alkuperä. – Virittäjä 103 (1999), 99–109.
  • Analyzing the Finnic ethnonyms. – Folia Uralica Debreceniensa 6 (1999), 39–56.
  • Homonymy and systemacy in Estonian inflection. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetool 2001 (Tartu Ülikooli Eesti Keele Õppetooli Toimetised 17), 42–61.
  • Prehistoric contacts between Mordvin and Indo-European. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Proceedings of the Symposium at the University of Groningen, November 22–24, 2001. Ed. by Rogier Blokland & Cornelius Hasselblatt. Maastricht: Shaker 2002 (Studia Fenno-Ugrica Groningana 2), 84–91.
  • Finno-Ugric 'dog' and 'wolf'. – Etymologie, Entlehnungen und Entwicklungen. Festschrift für Jorma Koivulehto zum 70. Geburtstag. Herausgegeben von Irma Hyvärinen, Petri Kallio und Jarmo Korhonen unter Mitarbeit von Leena Kolehmainen. Helsingi 2004 (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 63), 83–96.
  • Miksi itämerensuomessa on prepositioita? – Virittäjä 109 (2005), 28–51.
  • The Mordvinic languages between bush and tree: A historical reappraisal. – Sámit, sánit, sátnehámit. Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. Doaimmahan Jussi Ylikoski ja Ante Aikio. Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura / Société Finno-Ougrienne 2007 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253), 115–135.
  • Finnic languages and Baltic Sea language area. – Incontri Linguistici 30 (2007), 29–48.
  • Morphological change and the influence of language contact in Estonian. – Beiträge zur Morphologie. Germanisch, Baltisch, Ostseefinnisch. Hrsg. von Hans Fix. [Odense:] University Press of Southern Denmark. 2007, 403–432.
  • Suomen kielen vaikutus viron kieleen. – Kielet kohtaavat. Toimittaneet Jyrki Kalliokoski, Lari Kotilainen ja Päivi Pahta. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2009 (Tietolipas 227), 231–263.
  • Kieliyhteisön rapautuminen ja kielellisen identiteetin muutos: 2000-luvun ersämordvalaiset ja vepsäläiset. – Kielissä kulttuurien ääni. Toimittaneet Anna Idström ja Sachiko Sosa. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2009 (Tietolipas 228), 265–289.
  • Population decline and the Erosion of the Veps Language Community. – Ethnic and Linguistic Context of Identitry: Finno-Ugric Minorities. Ed. by Riho Grünthal & Magdolna Kovács. Helsingi 2011 (Uralica Helsingiensia 5), 267–293.
Toimetajana
  • (koos Sirpa Penttise & Tapani Salmisega) IFUSCO 1988. Proceedings of the Fifth International Finno-Ugrist Students’ Conference, Helsinki, 22–26 May 1988. Helsingi: Castrenianium & Finno-Ugrian Society 1989 (Castrenianumin Toimitteita 35).
  • (koos Johanna Laaksoga) Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii. Helsingi: Suomalais-ugrilainen seura 1998 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228).
  • Ennen, muinoin. Miten menneisyyttämme tutkitaan. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2002 (Tietolipas 180).
  • (koos Petri Kallioga) A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe. Helsingi: Société Finno-Ougrienne 2012. (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 266).

Viited muuda

  1. Riho Manivald Villem Grünthal kuulutati Tartu Ülikooli audoktoriks. Fennougria.ee, 04.12.2019.
  2. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Välislingid muuda