Ava peamenüü
Richteri suguvõsa aadlivapp

Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.[1]

Esimene teadaolev suguvõsa esindaja oli Sileesiast pärit Poola-Liivimaa asehaldur Chodkiewiczi sekretär, ning Vidzeme Suntaži (Sunzel) kihelkonnas asunud Sidgunda (hiljem Riktere, Siggund) ja Vatrāne (Wattram) mõisnik Christoph Richter, kes kuningas Zygmunt II Augusti poolt 1569. aastal aadeldati.[2] [3]

Suguvõsa immatrikuleeriti 1746. a Eestimaa (Nr.116)[4] , 1747. a Liivimaa (Nr.60),[5] Kuramaa (Nr.219) ja Saaremaa (Nr.74)[6] rüütelkonda.

Sisukord

MõisadRedigeeri

1601 aastal pantis kuningas Karl IX Hans Richterile 1 700 riigitaalri eest Suure-Lähtru küla 10 adramaad, mille aga Gustav II Adolf 1624 aastal 1000 riigitaalri eest välja ostis ja Menshik Baranoffile läänistas.[7]

Richteritele kuulusid Liivimaa Eesti alal Kavastu, Kaiavere, Vaiatu, Valgjärve, Saverna, Vastse-Kuuste, Väimela, Saarejärve, Pindi ja Lõve, ning Eestimaal Haapsalu juures asunud Uuemõisa[8] ja Paslepa[9] mõis.

Suguvõsa esindajadRedigeeri

Riktere haruRedigeeri

Kuuste-Väimela haruRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, vapp info
  2. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Christoph von Richter
  3. Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Teil 1, 1836, Lk.64
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.252-253
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Band 1: Livland, Görlitz, 1929, lk.167-174
  6. Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1929, lk.560-561, 693
  7. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Suure-Lähtru mõis (Martna khk)
  8. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Uuemõisa mõis (Ridala khk)
  9. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Paslepa mõis (Noarootsi khk)