Richard Mahl

Richard Mahl (28. august 1898 Orissaare, Saaremaa – 26. juuni 1964 Tallinn) oli eesti keemik, Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor ja Eesti NSV riigitegelane.

Ta õppis Kreenholmi vabrikukoolis, seejärel sai hariduse iseõppijana. Tema töökäik algas apteekriõpilasena Narvas, jätkus aastal 1915 Petrogradis. Aastatel 1918–1923 töötas ta erakorralises komisjonis, Petrogradis. Aastatel 1929–1930 töötas ta tehases "Proletarii" tsehhiülemana. Aastal 1930 lõpetas ta Leningradi Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina. Aastal 1937 kaitses ta tehnikateaduste kandidaadi väitekirja; samal aastal sai ta ka dotsendiks.

Aastatel 1933–1940 töötas ta Leningradi Riikliku Keraamika Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana. Aastatel 1940–1941 töötas ta Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tööstuslike Uurimiste Instituudi direktorina. Aastatel 1942–1944 töötas ta Altai krais Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse peainsenerina. Aastatel 1944–1948 töötas ta Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudis direktorina. Aastatel 1948–1951 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi direktor. Aastatel 1951–1954 oli ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Aastatel 1954–1964 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemik-sekretär (30. juunil 1954 valiti ta Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks keemilise tehnoloogia alal).

Ta oli NLKP liige aastast 1919. Aastatel 1940–1941 oli ta Tallinna Natsionaliseerimise Komitee aseesimees, aastatel 1950–1952 oli ta Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu esimees. Aastatel 1950–1954 oli ta NSV Liidu III Ülemnõukogu saadik, aastatel 1952–1956 EKP Keskkomitee liige.

Ta on teinud uurimusi tulekindlate materjalide, eriti tulekindla keraamika alal.

Richard Mahl suri aastal 1964 ja ta maeti Metsakalmistule.

Tunnustused

• 1950 Tööpunalipu orden
• medal Vapruse eest Suures Isamaasõjas
• Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad