Restu spordipäev

Restu spordipäev on Eesti teadaolevalt ühe pikemaaegse traditsiooniga kohalik spordiüritus.

Restu retrohõngulise spordipäeva lihtne pjedestaal

Traditsioon sai alguse 1934. aastal toimunud Harimäe Haridusseltsi korraldatud Restu esimesest spordipeost, mida on külastanud isegi maadlejad Kristjan Palusalu ja Johannes Kotkas. Spordipeo algatanud poisid olid tookord alles 19-aastased, kelle korraldatud üritusele kogunesid kolme maakonna spordisõbrad. 1938. aasta võistlusel oli osalejaid teadaolevalt 700 ringis ja 1950-tel lausa 1000 ringis, sest osalesid ka Käärikul treenivad Tartu ja Eesti koondiste sportlased.

• Erlend Teemägi mälestuste kohaselt (kirja pandud 2014):
  • Esimene spordipäev kaunis Restu pargis toimus 5. augustil 1934. Võistlejaid oli 50 ümber. Võisteldi kergejõustikus, rattasõidus ja võrkpallis. 1937. aastast alates rikastas Eesti kergejõustiku edetabelit järjepidevalt oma tulemustega vasaraheites Restu spordiringi esimees ja Kaitseliidu Sangaste malevkonna spordipealik Julius Vernik.
  • 1939. aastal püstitas ta Restus Valgamaa rekordi 40.52 ja 1940. aastal 41.93, millega tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis kuuendaks. Saksa okupatsiooni ajal jooksis pikamaajooksja Heino Kirsipuu Restus 10 000 m jooksus oma aegse Eesti edetabelis kümne (10) parema hulka kuuluva tulemuse.
  • Hiljem spordiajaloolasena jõudis Erlend Teemägi teadmisele, et Julius Vernikut, Harimäe Haridusseltsi spordiringi entusiastlikku eestvedajat ja menukate spordipäevade loojat kutsuti juba kahekümneselt hellitavalt kodukandi spordiisaks. Tema 1936. aasta spordipäevast kirjutas maakonnaleht Lõuna-Eesti kui Valgamaa olümpiaadist.
  • Ümberkaudsestest valdadest pärit võistlejatele lisaks tulid konkurentsi pakkuma spordientusiastid Valgast, Võrust, Antslast, Uue-Antslast, Otepäält, Pukast jm. Siin n.-ö kasvatasid tiibu niisugused Eesti kergejõustikus esirinda tõusnud mehed nagu Harry Neem Urvastest, Valter Sibul Võrust, Arnold Till, K.Aid ja V.Pästlane Valgast ning ammendasid söakust Tartu Ülikooli Kehakultuuriinstituuti astumiseks Gustav Aart ja Leo Karupää (Vulf) Otepää mailt, Evald Aljas Tsirguliinast.
  • Rattasõidus demonstreerisid meisterlikkust Eesti kuulsaimate hulka kerkinud Rudolf Tamm ja Endel Ruubel. Spordipäev kulmineerus alati pealtvaatajaid kaasakiskunud võrkpallilahingutega. Kui uskuda tollast maakonnalehte, võistles 1940. a Restus võrkpallis koguni 10 meeskonda. Ja aina kasvas pealtvaatajaskond. Kuuendal spordipäeval küündis lehe andmeil publikuarv tuhandeni. 1940ndal olnud võistlejaid kolmest maakonnast ligi 200 ja maksulisi külastajaid üle 1500. Oma osa etendas selles küllap ka spordipäeva lõpetaminetantsupeoga Väino Maala orkestri või mõne teise ansambli saatel.
  • Restu sportlastest jäädvustasid end ennesõjaaegsetesse võistlusprotokollidesse oma diplomit väärt saavutustega raditsioonilistel spordipäevadel peale Verniku ja Kirsipuu L.Vasar, A.Vellner, K.Vill, A.Veemees, Tõnisson jmt, söakate naisvõistlejatena Linda Mets, Heide Lõoke, A.Luik.
  • 1937. a (ka 1940) teenis Restus 1500 m jooksus teise koha diplomiUrvastest Tiidla talust pärit 18aastane Harry Neem, hilisem kordne Eesti meister ja rekordite püstitaja käimises. Siinkohal on ehk olulisem nentida, et ilmselt Restu spordipäevadest leidis legendaarne Võrumaa sporditegelane eeskuju samasuguste menukate spordipäevade korraldamiseks Haridusseltsi Siirius vastvalminud seltsimaja juures. Siinkirjutaja, tollal 9-10aastane, sai sealt ka elu esimesed sütitavad spordielamused.
  • 1946. a teenis Erlend Teemägi ise Restu spordipäeval diplomi kõrgus- ja kolmikhüppes 1949 olin kõrgushüppes ja kettaheites kolmas. Muljet avaldavateks konkurentideks olid Uno Talts (samaealine Valgamaa noortemeister hüppealadel) ja Erlend Teemägist kolm aastat vanem Restu spordiäss, TRÜ arstiteaduskonna tudeng Elmar Vasar.
  • 1950ndal mõõtis Erlend Teemägi Elmar Vasaraga oma sportlikku mitmekülgsust koos Heino Lipuga Eesti meistrivõistlustel kümnevõistluses. Seejärel, 1951 ja 1952 oli Elmar Vasar leidnud oma trumpala kettaheite näol ning hõivas Restu spordipäevadel saavutatud tulemustega 42.99 ja 45.60 Eesti edetabelis NSV Liidu rekordimehe Heino Lipu järel teise koha. Teiseks tuli Vasar ka Eesti meistrivõistlustel 1952. Erlendil enda sõnul tugevat üksikala ei olnud, kümnevõistluses pidin leppima Eesti edetabelis aastatel 1951 ja 1952 vastavalt seitsmenda ja kuuenda kohaga. Kodutalust Haavandult 10 kilomeetrisele “jalutusele” Restu spordipäevale võtsin 1951. a kaasa ka Moskvast NSV Liidu üliõpilasmeistrivõistlustelt naastes toodud pillirooteiba. Vasar võitjana ületas 3.20, Erlend Teemägi 3.10. Kettaheites mõõdeti Erlendi teise koha tulemuseks 37.12.
  • Elmar Vasarast sai mainekas meditsiiniteadlane, Tartu Ülikooli professor. Tema vanem poeg Eero, kes käinud meditsiiniteadlasena ja professorina Tartus sama rada, püstitas 1978. a kettaheites perekonnarekordi 48.90.
  • Julius Vernik jõudis sõjapõgenikuna Austraaliasse, kus 1949. a tuli Melbourne’is Victoria osariigi meistriks. Veel 43 aastasena 1957. aastal saavutas ta sealmail arvestatava tulemuse – 38.34.
• Restu Spordipäeva toimub iga aasta augusti esimesel pühapäeval vanal koolistaadionil väga lihtsates tingimustes klassikalistel kergejõustiku aladel paljudele erinevatele vanusegruppidele ning võrkpalliturniirist segavõistkondadele.
• Restu spordipäeva alad ja vanuseklassid:
  • 60 m jooks =>  T1/P1 kuni 8 a , T2/P2 kuni 12 a, NE/NM kuni 16a, M/N, NV/MV
  • 800 m jooks => T2/P2 kuni 12 a, NE kuni 16a, N, NV
  • 1500 m jooks => NM kuni 16 a, M, MV
  • Kaugushüpe =>  T1/P1 kuni 8 a , T2/P2 kuni 12 a, NE/NM kuni 16a, M/N, NV/MV
  • Kuulitõuge => N/M, NV/MV
  • Pallivise => T1/P1 kuni 8 a , T2/P2 kuni 12 a, NE kuni 16a
  • Odavise NE/NM kuni 16-aastased, N/M, NV/MV
  • Võrkpall segavõistkonnad (3 meest + 3 naist)
• Võistlus toimub vanal niidetud Restu kooli murustaadionil (Restu pargi kõrval).