Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiks ehk RAA-süsteemiks (lüh:RAAS) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel (sh inimestel) teatud hormoonide ja ensüümide ringlust reguleerivat regulatsioonimehhanismi.[1]

RAA-süsteemi, mis on humoraalne regulatsioon, loetakse käesoleval ajal tähtsaks vererõhu regulatsioonimehhanismiks ja tähtsaimaks elundiks nimetatud süsteemis on neerud.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi füsioloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Teatud kudedes nagu neerud, neerupealised, süda ja närvisüsteem eristatakse ka kohalikke reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteeme.

ToimeRedigeeri

Neerude eritatud reniin muundab maksas sünteesitud angiotensinogeeni angiotensiin I-ks. Kopsudest pärit angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) katalüüsib angiotensiin I angiotensiin II-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifiliste retseptoritega, vabaneb aldosteroon ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka hüpotalamuses asuvat janu reguleerivat ala.

Kliiniline kasutusRedigeeri

RAASi mõjutavaid ravimeidangiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid kasutatakse palju südamepuudulikkuse ja kõrgrõhu ning müokardiinfarkti korral.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri