Rem Blum
Rem Blum (vene keeles Рэм Наумович Блюм-Русак, 2. oktoober 1925 Mogiljov – 1. juuni 1989 Tartu) oli juudi päritolu Eesti filosoof.
Ta oli pärit Valgevene NSV-st. 1937. aastal kolis perekond Leningradi lähedale. 1950. aastal lõpetas ta Leningradi ülikoolis filosoofia eriala ja eksternina ajaloo eriala. 1961. aastal sai filosoofiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Перерастание народно-демократической революции в революцию социалистическую в Венгрии".[1] 1975. aastal sai filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Проблема революции в общественной мысли второй половины XIX века" (Revolutsiooni küsimused 19. sajandi teise poole ühiskondlikus mõtlemises).[2]
1951. aastast töötas Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris, aastatel 1951–1964 vanemõpetaja, 1965–1977 dotsent, 1977–1989 filosoofia ajaloo professor.[3]
1945. aastast oli ta NLKP liige. Oli TRÜ ja Tartu linna parteikomitee liige. Perestroika ajal oli ta Eestimaa Rahvarinde rahvavolikogu liige.[4]
Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Tunnustus
muuda- 1979 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
- 1980 – Nõukogude Eesti preemia teaduse alal
Teoseid
muuda- Blum, Rem 1969. Sotsiaalse revolutsiooni teooria. Tallinn: Eesti Raamat.
- Blum, Rem 1969. Võõrandumisprobleem marksismis. Looming 3: 441–458.
Viited
muuda- ↑ E-kataloog ESTER
- ↑ E-kataloog ESTER
- ↑ "Professor Rem Blum – filosoof, õpetaja ja humanist". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2017. Vaadatud 5. jaanuaril 2017.
- ↑ Rem Blum (nekroloog). Õhtuleht, 6. juuni 1989
Kirjandus
muuda- Голиков, Е. 2021. Рэм Блюм в поисках путей к свободе: книга о моем учителе. Tallinn: Jevgeni Golikov.
Välislingid
muuda- Materjale tema kohta
- Leonid Stolovitši artikkel Blumist. artikkel Blumist