Relaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul. Tulemuseks on pingete suuruse muutumine püsiva kogudeformatsiooni juures. Relaksatsiooni tõttu lõdvestuvad pinguga liited kestval ning pikaajalisel tööl. Kui ping oli liite koostamise hetkel liiga väike siis võib liide relaksatsiooni tõttu muutuda kasutuskõlbmatuks.

Suuruse eksonentsiaalne relaksatsioon häirituse algusele vastavalt väärtuselt kuni tasakaaluoleku väärtuseni

Üldisemalt on relaksatsioon füüsikas makroskoopilise süsteemi tasakaalu taastav iseeneslik protsess). Kui tasakaalust kõrvalekalle (häiritus) on väike, siis toimub relaksatsioon harilikult eksponentsiaalse seaduse kohaselt, kus on parameetri kõrvalekalle tasakaaluväärtusest hetkel ja on relaksatsiooniaeg. Relaksatsiooniaeg oleneb süsteemi parameetritest ja häirituse laadist.

Relaksatsiooni tõttu saabub muutunud välistingimustele vastav tasakaaluolek alati hilinemisega. Kiirete protsesside korral, kui välisolud muutuvad palju kiiremini kui relaksatsiooniaeg (), mõjutab relaksatsioon oluliselt protsessi kulgu, avaldudes näiteks hüstereesina. Seevastu aeglastes protsessides () ei ole relaksatsioonilist hilinemist märgata.[1]

Viited muuda

  1. ENE 8. köide, 1995