Reinhold von Buxhoeveden
See artikkel See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist. Teiste samanimeliste kohta vaata Reinhold von Buxhoeveden (täpsustus) |
Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.
Ta oli teine Buxhoevedenide soost Saare-Lääne piiskop.
Buxhoeveden sündis tõenäoliselt 1480. aastate alguses, tõenäoliselt pärines ta Tartu piiskopkonnast. Ta immatrikuleeriti 1501. aastal Rostocki ülikooli,[1] kus ta sai 1506. aastal bakalaureusekraadi.[2] 1508. aastal sai ta samast ka kanoonilise õiguse magistri ja magister artiumi kraadi.[3] Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks Rooma. Paraku pole teada, kaua ta seal viibis, kuid sealolemise ajal määrati ta nii Tartu kui ka Saare-Lääne toomhärraks ning hiljemalt 1519. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi Johannes Blankenfeldi lähemaid abilisi. 13. novembril 1519 sai ta Saare-Lääne piiskopkonna toomdekaaniks. Järgnevatel aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, vaid läks hoopis Blankenfeldi saadikuna paavst Leo X juurde audientsile. 1520. aasta järel tegutses ta vaheldumisi Saaremaal ja Tartus.
1527. aastal, kui Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel suri, võis Buxhoevedenil olla piisavalt mõju, et lasta end valitud saada tema järglaseks, kuid ometi ei saanud temast toona piiskoppi, võimalik, et seetõttu, et teda seostati Blankenfeldi jäigalt katoliikliku poliitikaga, pealegi oli kahtlusi, et viimane soovis Liivimaad venelastele reeta. Nõnda jäi Buxhoeveden veel kolmeks aastaks toomdekaani kohale.
18. oktoobril 1530 valiti Buxhoeveden Saare-Lääne kapiitli ja rüütelkonna poolt piiskopiks, sealjuures anti Läänemaa vasallide hulgast talle kaks vastuhäält. Keiser kinnitas uue piiskopi 1531. aasta detsembris, paavsti poolt tuli kinnitus aga alles 3. augustil 1532. Kuid enne, kui Liivimaal sellest teada saadi, puhkes Saare-Lääne vaenus.
Saare-Lääne vaenuse ajal (1532–1536) võitles Buxhoeveden Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi koadjuutori Wilhelm von Hohenzollerniga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudujäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka 1540. aastatel.
Buxhoeveden loobus ametist enne 13. juulit 1541. Sealjuures avaldas talle tugevat survet Liivi ordu. Tema järel sai ordu tahtel piiskopikoha administraatoriks Kuramaa piiskop Johann von Münchhausen.
Buxhoeveden suri enne 7. maid (võib-olla 2. mail) 1557 Koluvere piiskopilinnuses[4].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Andmed Rostocki matrikliportaalis
- ↑ Andmed Rostocki matrikliportaalis
- ↑ Siis on magistrikraadi saajana kirja pandud Arnoldus Byxhoueden (Andmed Rostocki matrikliportaalis), kuid Hanns-Albert von Buxhoevedeni andmetel oli tegemist eksitusega ning tegelikuks magistrikraadi saajaks oli just Reinhold (Familiengeschichte Buxhoeveden. Lk 200).
- ↑ Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert". Teil I (1902), lk 59
Kirjandus
muuda- Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
- Jüri Kivimäe, Piiskop ja Hansakaupmees: Reinhold von Buxhövdeni ja Johann Selhorsti kaubasuhetest 1530. aastate algul. In: Sõnadesse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel. Tallinn: Argo, 2009, lk-d 138-158.
Eelnev Georg von Tiesenhausen |
Saare-Lääne piiskop 1532–1541 |
Järgnev Johannes V von Münchhausen |