Reinhold Wilhelm von Pohlmann

Reinhold Wilhelm von Pohlmann (vene Вилим (Вильгельм-Рейнгольд) Романович фон Польман; 9. aprill 1727 Võrnu mõis, Ereda juures Virumaal22. jaanuar 1796 Kodila, Harjumaa) oli baltisaksa päritolu Schleswig-Holsteini ja Vene keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Pohlmannide suguvõsa oli Eestis Gustav II Adolfi ajast. Reinhold Wilhelm jõudis karjääriredelil Tsarskoje Selo ülemvalitsejaks, Katariina II õukonna jäägermeistriks (1. jaanuar 1765), kindralporutšikuks (21. aprill 1773) ja juhtis Grigori Orlovi Gattšina palee ehitust Gattšinas. Keiser Peeter III autasustas teda 9. juunil 1762 Püha Anna ordeni 1. järguga.[1]

5. augustil 1777 vabastati von Pohlmann omal soovil riigiametitest. Pärast õukonnast tagasitõmbumist elas ta oma Kodila mõisas, mille oli ostnud 1772. aastal.[2]

Pohlmannil oli Eestimaa rüütelkonnas hea positsioon. Ta oli valitud Eestimaa rüütelkonna saadikuks keiserliku trooni juurde.

Alates 1786. aastast oli ta Eestis Koluvere lossis pagenduses viibiva Auguste Karoline järelevaataja.[1][3]

PerekondRedigeeri

1751 abiellus ta Dorothea Johanna von Wrangelliga (1735–1786) Sikeldi mõisast. Nende abielu kestis 35 aastat ja sellest sündis 4 poega ja 2 tütart.[3]

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri