Ava peamenüü
Reinhold Messner Pamiiris 1985. aastal (foto: Jaan Künnap)

Reinhold Messner (sündinud 17. septembril 1944 Brixenis Bolzano provintsis Põhja-Itaalias) on saksa päritolu Itaalia alpinist, retkleja ja kirjanik.

Ta on alpinismi ajaloo väljapaistvamaid mägironijaid. Ta on esimene alpinist, kes on tõusnud Džomolungma tippu lisahapnikuta (1978, koos Peter Habeleriga[1]), esimene, kes tegi soolotõusu Džomolungmale (1980) ja esimene, kes on tõusnud kõigi 14 üle 8000 meetri kõrguse mäe tippu (1986).

Koos Arved Fuchsiga on nad esimesed inimesed, kes jõudsid lõunapoolusele abivahendeid (kelgukoeri, mootorsaane jms) kasutamata.

Messner keeldus vastu võtmast olümpiamedalit Calgary olümpiamängudel, millega teda taheti autasustada pärast kõigi kaheksatuhandeliste vallutamist.

Ta on tegelenud poliitikaga. Aastatel 1999–2004 kuulus ta Euroopa Parlamendi koosseisu.

Päritolu ja noorpõlvRedigeeri

Ta on pärit peamiselt sakslastega asustatud Lõuna-Tiroolist. Isa oli tal õpetaja. Kodune keel oli saksa keel. Tal oli 9 õde-venda. Lapsepõlv möödus tal Villnößi vallas, mis jääb Bolzanost 30 km kirdesse ja asub Dolomiitides. Mägironimisega puutus ta kokku väga noorelt. 13-aastaselt ronis ta lähikonnas koos kaks aastat noorema Güntheriga. Kui neil vanust oli juba üle kahekümne, olid nad Euroopas heal tasemel alpinistid.

MägironimineRedigeeri

 
Reinhold Messner (1985)

1984. aastal sooritas ta koos Hans Kammerlanderiga topelttraaversi Gasherbrum II-l ja Gasherbrum I-l.

3. detsembril 1986 tõusis ta Antarktikas Vinsoni mäemassiivis Vinsoni tippu. See oli tal viimane, seni veel vallutamata tipp Seitsme tipu klubi programmi kuuluvatest eri paigus asuvaist mäetippudest. Messner on viies alpinist, kes Seitsme tipu programmi täitis ja neist esimene, kes ei kasutanud seejuures Džomolungma tippu jõudmiseks lisahapnikku.

Tipputõusud kuni 8000 m kõrgustele mägedeleRedigeeri

Kaukasuses ja PamiirisRedigeeri

 
Reinhold Messner põlvevigastusega alpilaagris Pamiir (1985)

1983. aastal tõusis ta Seitsme tipu projekti raames Elbruse tippu. Järgmisel aastal naasis Elbruse jalamil asuvasse Rahvusvahelisesse alpilaagrisse Kaukasus[2]. 1985. aastal saabus ta Rahvusvahelisesse alpilaagrisse Pamiir. Siin oli tal eesmärgiks tõusta Kommunismi mäetippu, kuid tema põlvevigastuse tõttu jäi tõus ära[3]. Tollal seal mägigiidina tegutsenud Jaan Künnap jäädvustas Messneri fotolindile.

Tõusud kaheksatuhandelisteleRedigeeri

1972. aastal vallutas ta oma teise kaheksatuhandelise tipu ja kordas sellega Gyalzen Norbu, Hermann Buhli ja Kurt Diembergeri varem saavutatud tulemust. 1975. aastal sai ta esimeseks mägironijaks, kes oli tõusnud kolme kaheksatuhandelise tippu. Saavutatud liidripositsiooni ei loovutanud ta enam kellelegi. 17. oktoobril 1986 tõusis ta oma 14. kaheksatuhandelise (Lhotse) tippu ja sellega jääb ta alpinismi ajalukku kui esimene alpinist, kes tõusnud kõigi 14 üle 8000 m kõrguse mäe peatippu. Kõik tipputõusud sooritas ta lisahapnikku kasutamata.

Tipputõusud kaheksatuhandelisteleRedigeeri

 
Reinhold Messner (1985)

Uurimisreisid ja ekstreemretkedRedigeeri

 
Reinhold Messner (1985)

RaamatudRedigeeri

 
Üle 70 raamatu kirjutanud Reinhold Messner (foto 1994)

Ta on kirjutanud üle 70 raamatu.

Valik raamatuidRedigeeri

 
Messner Frankfurdi raamatumessil 2015. aastal
  • Die Rote Rakete am Nanga Parbat ('Punane rakett Nanga Parbatil'). Nymphenburger, München, 1971
  • Sturm am Manaslu. Drama auf dem Dach der Welt ('Rünnak Manaslule. Draama maailma katusel'). BLV, München, 1972
  • Everest – Expedition Zum Endpunkt ('Džomolungma: ekspeditsioon lõpp-punkti'). BLV, München, 1978
  • K2 – Berg der Berg ('K2 – kõigi mägede mägi'). BLV, München, 1980
  • Alle meine Gipfel ('Kõik minu vallutatud tipud'). Herbig, München, 1982
  • Der gläserne Horizont. Durch Tibet zum Mount Everest ('Kristallhorisont. Tiibetist Džomolungmale'). BLV, München 1982
  • Überlebt – Alle 14 Achttausender ('Kõik 14 kaheksatuhandelist'). BLV, München 1987
  • Hermann Buhl: Am Rande des Möglichen ('Hermann Buhl. Võimalikkuse piiril'). Steiger, München, Hrsg. 1997
  • G I und G II. Herausforderung Gasherbrum ('Gasherbrum I ja Gasherbrum II. Gasherbrumi väljakutse'). BLV, München, 1998
  • Mallorys Zweiter Tod ('Mallory teine surm'). BLV, München 1999 (eesti keeles [1])
  • Die großen Wände ('Suured seinad'). BLV, München 2000
  • Reinhold Messners Philosophie. Sinn machen in einer Welt ohne Sinn. Hrsg. von Volker Caysa und Wilhelm Schmid, Suhrkamp, Frankfurt am Main 2002
  • Der Nackte Berg. Nanga Parbat — Bruder, Tod und Einsamkeit ('Alasti mägi – Nanga Parbat – Vend, surm ja üksindus'). Malik, München, 2002
  • Die Weisse Einsamkeit. Mein langer Weg zum Nanga Parbat ('Valge üksindus. Minu pikk teekond Nanga Parbatile'). München, 2003
  • Reinhold Messner – Mein Leben am Limit ('Reinhold Messner – Minu elu piiril'). Malik, München 2004
  • K2. Chogori – Der Große Berg ('K2 – suur mägi'). Frederking & Thaler, München 2004
  • Diamir – König der Berge. Schicksalsberg Nanga Parbat ('Diamir – mägede kuningas. Saatuslik Nanga Parbit'). Frederking & Thaler, München 2008
  • Gobi – Die Wüste in mir ('Gobi kõrb'). S. Fischer, Frankfurt 2005
  • Annapurna. Expedition in die Todeszone ('Annapurna. Ekspeditsioon surmatsooni'). Frederking & Thaler, München 2008
  • Der Philosoph des Freikletterns. Die Geschichte von Paul Preuß. Malik und National Geographic, München, 2011
  • Cho Oyu – Göttin des Türkis ('Cho Oyu – türkiissinine jumalanna'). Malik, München 2012

Tõlked eesti keeldeRedigeeri

TunnustusRedigeeri

Olümpiamedal alpinismisRedigeeri

1988. aastal Calgary olümpiamängudel autasustati Reinhold Messnerit ja Jerzy Kukuczkat, kes esimestena olid jõudnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu, hõbemedaliga. Messner keeldus seda vastu võtmast, põhjendades oma otsust väitega, et mägironimine on loominguline tegevus, mitte aga võistlus.[5][6]

IsiklikkuRedigeeri

Ta valdab vabalt itaalia ja inglise keelt.

Koos venna Hubertiga retkles ta Arktika väljadel. Alpinistist venna Güntheriga käisid nad koos mägedes (Günther Messner hukkus 1970. aastal Nanga Parbati tipust laskumisel).

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri