Ava peamenüü

Rein Põllumaa (30. juuli 1930 Tartu25. detsember 1990 Tallinn) oli eesti arst ja poliitik.

Ta sündis aastal 1930 Tartus teadlaste perekonnas, kuid kaotas varakult vanemad ja kasvas üles günekoloogist onu Arnold Põllumaa perekonnas. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja kui kasuisa aastal 1942 Saksa okupatsioonivõimude poolt Tallinnast Viljandisse saadeti, jätkas ta õpinguid Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis (hilisemas Viljandi 2. Keskkoolis).

Tema keskkooliaegse lektüüri hulka kuulus Schopenhauer. Ta võttis osa koolipoiste Nõukogude okupatsioonivõimu vastase organisatsiooni tegevusest ja arreteeriti 16. aprillil 1949 Viljandis. 24. juunil 1949 mõistis tribunal talle § 58-1a ja § 58-11 järgi 25+5 aastat. Karistust kandis ta Karagandõ oblastis Karlagis. Vangilaagrist vabanes 25. novembril 1955.

Aastal 1956 lõpetas ta Viljandi Töölisnoorte Keskkooli ja asus seejärel õppima Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1962 arstina. Üliõpilasena võttis ta osa Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaringi tööst ja pälvis üleliidulistel üliõpilaste teadustööde võistlusel tööga "Kusepõie reflektoorse talituse muutused ja selle tsüstomeetriline uurimine pea- ja seljaaju traumadega haigetel" kuldmedali.

Aastatel 19621964 töötas ta neuroloogina Põlva Rajooni Keskhaiglas. Aastatel 19641983 oli ta Tartu Linna Polikliiniku neuroloogiaosakonna juhataja ja aastast 1980 ka Tartu linna peaneuroloog. Aastal 1969 kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Цистометрические исследования моторики и тонуса мочевого пузыря у больных с повреждением спинного и головного мозга" ("Kusepõie motoorika ja toonuse tsüstomeetrilised uuringud pea- ja seljaaju haigetel"). Seejärel tutvus ta põhjalikult Idamaade kultuuri ja hiina nõelravitehnikaga; tema initsiatiivil avati aastal 1977 Tartu Linna Polikliinikus nõelravi kabinet. Aastast 1983 töötas ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis vanemteadurina ja aastast 1987 Tallinnas hilisemas Eesti Südamekeskuses neuroloogi, teaduri ja vanemteadurina.

Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ning Eesti Neuroloogide, Neurokirurgide ja Psühhiaatrite Seltsi liige. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Ta osales aktiivselt fosforiidisõjas. Tallinnas olles astus ta õigusvastaselt represseeritute ühingu Memento liikmeks. Samuti astus ta ERSP liikmeks ja valiti Eesti Kongressi saadikuks.

Rein Põllumaa suri 25. detsembril 1990 Tallinnas ja ta maeti 4. jaanuaril 1991 Metsakalmistule.[1]

ViitedRedigeeri