Reigi kirik

Reigi Jeesuse kirik on Reigi kihelkonna kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pihla külas. Seda kasutab EELK Reigi Jeesuse kogudus.

Reigi kirik, vaade ülevalt. 2013
Välisvaade

Kirik on ehitatud gooti stiilis, torni tuulelipuks on hoone rajaja Ungern-Sternbergide vapilt pärit liiliaõis, kahte massiivset puuväravat on ka restaureeritud. [1] Ühelöövilist pühakoda võib pidada ka mälestuskirikuks.[2] Kirikus leidub kunstimälestisena kaitse alla võetud esemeid, näiteks kaks puumaalingut "Püha õhtusöömaaeg" 17. sajandist ja puitnikerduste ehisdetaile 16.–18. sajandist.[3]

AjaluguRedigeeri

Juba 16. sajandil oli Reigisse ehitatud puukabel, mis omakorda asendati 1690. aasta lõpus puitkirikuga. Algselt oli siin Rootsi enamusega kogudus, kuid peale 1781. aasta rannarootslaste küüditamist said valdavaks eestlased.[3]

Praegune kirikuhoone on kogudusel seega kolmas. Varaseim tunnistus Reigi kiriku kohta on 1627. aasta Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaatori Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid, mis tõendavad, et juba sel ajal eksisteeris toimekas kirik, mis sai pärast visitatsiooni ka iseseisvaks ehk ei kuulunud enam Käina kihelkonna alla.[4]

Reigi Jeesuse kiriku tänapäevase hoone lasi rajada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternbergi (1773–1800) mälestuseks. Kirik õnnistati sisse 24. augustil 1802. Kiriku peasissepääsu juures on Ungern-Sternbergide perekonnavapp. Kiriku ehitajatest on teada, et ehitusmeister oli J. A. Janzen ja müürimeister C. C. Stierehl.[5]

1899. aastal tehti kirikus viimane suurem remont, mille käigus omandas Reigi kirik meile tuttava väljanägemise.[5]

Esimene maailmasõja, Vabadussõja ja Saksa okupatsiooni järel viisid venelased lahkudes kaasa Reigi kirikukellad ning sakslased omakorda toimetasid need kuskile. 1923. aastal telliti uued kirikukellad, mis olid valmistatud Eesti esimeses kirikukellade valamise tehases Teguri. Need maksid 42 800 marka ja nende sisseõnnistamine toimus 7. oktoobril 1923.[6]

Reigi kirikuõpetajadRedigeeri

Reigis tegutsenud kirikuõpetajatest on nii mõnigi andnud panuse kohalikku kultuuriellu ja olude parandamisse.

Järgnev nimekiri hõlmab eelkõige endistel aegadel teeninud pastoreid.

Eesti Vabariigi päevil teeninud kirikuõpetajaid [10]Redigeeri

KirikuaedRedigeeri

Reigi kirikuaed on muinsuskaitse all.

Kirikuaeda maetuid:

 
Sisevaade

ViitedRedigeeri

  1. Aivo Aia (2015). Eesti kirikud läbi sajandite. Tammerraamat. 
  2. 2,0 2,1 Alo Särg (2016). Hiiumaa mõisad. Argo. Lk 144. 
  3. 3,0 3,1 V. Mäeumbaed, H.E. Rebassoo (1973). Tuletorniring ehk veel üks võimalus tutvumiseks Hiiumaaga. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 22. 
  4. 4,0 4,1 http://www.korgessaare.ee/public/files/Pihla%20k%FCla.rtf
  5. 5,0 5,1 Kaur Alttoa (2015). 101 Eesti pühakoda. Tallinn: Varrak. Lk 75. 
  6. teadmata. "Ainus kirikukell Hiius". Kaja, 17.oktoober 1923. Vaadatud 12.01.2020.
  7. Helsingi Ülikool. "Karl Forssman". Ülikooli matrikkel 1640–1852. Vaadatud 17.2.2020. Soome keeles.
  8. https://reigipastoraat.files.wordpress.com/2013/08/reigi-parsonage_eng.pdf
  9. 9,0 9,1 Liivi Aarma (2007). Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Põltsamaa: G. ja T. Aarma Maja OÜ. Lk 218–220. 
  10. Riho Saard (2009). Hiiumaa ja hiidlased: Usutuultest tormatud ja piiratud. Uus Raamat. Lk 194. 

VälislingidRedigeeri