Reigi kirik
Reigi Jeesuse kirik on Reigi kihelkonna kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pihla külas. Seda kasutab EELK Reigi Jeesuse kogudus.
Kirik on ehitatud gooti stiilis, torni tuulelipuks on hoone rajaja Ungern-Sternbergide vapilt pärit liiliaõis, kahte massiivset puuväravat on restaureeritud.[1] Ühelöövilist pühakoda võib pidada ka mälestuskirikuks.[2] Kirikus leidub kunstimälestisena kaitse alla võetud esemeid, näiteks kaks puumaalingut "Püha õhtusöömaaeg" 17. sajandist ja puitnikerduste ehisdetaile 16.–18. sajandist.[3]
Ajalugu muuda
Juba 16. sajandil oli Reigisse ehitatud puukabel, mis omakorda asendati 1690. aasta lõpus puitkirikuga. Esialgu oli seal Rootsi enamusega kogudus, kuid peale 1781. aasta rannarootslaste küüditamist said valdavaks eestlased.[3]
Praegune kirikuhoone on kogudusel seega kolmas. Varaseim tunnistus Reigi kiriku kohta on 1627. aasta Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaatori Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid, mis tõendavad, et juba sel ajal eksisteeris toimekas kirik, mis sai pärast visitatsiooni ka iseseisvaks ehk ei kuulunud enam Käina kihelkonna alla.[4]
Reigi Jeesuse kiriku tänapäevase hoone lasi rajada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternbergi (1773–1800) mälestuseks. Kirik õnnistati sisse 24. augustil 1802. Kiriku peasissepääsu juures on Ungern-Sternbergide perekonnavapp. Kiriku ehitajatest on teada, et ehitusmeister oli J. A. Janzen ja müürimeister C. C. Stierehl.[5]
1899. aastal tehti kirikus viimane suurem remont, mille käigus omandas Reigi kirik praeguse väljanägemise.[5]
Esimene maailmasõja, Vabadussõja ja Saksa okupatsiooni järel viisid venelased lahkudes kaasa Reigi kirikukellad ning sakslased omakorda toimetasid need kuskile. 1923. aastal telliti uued kirikukellad, mis olid valmistatud Eesti esimeses kirikukellade valamise tehases Teguri. Need maksid 42 800 marka ja nende sisseõnnistamine toimus 7. oktoobril 1923.[6]
Reigi kirikuõpetajad muuda
Reigis tegutsenud kirikuõpetajatest on nii mõnigi andnud panuse kohalikku kultuuriellu ja olude parandamisse.
Järgnev nimekiri hõlmab eelkõige endistel aegadel teeninud pastoreid.
- Paulus Andreas Lempelius oli pastor aastatel 1627–1655, ta on rohkem teada Aino Kallase ajaloolise taustaga romaanist "Reigi õpetaja".
- Jonas Kempe (1644)
- Laurentius Rosander (1665)
- Georg Johan Gilläus (1665–1689)
- Bernhard Pettraus (1690–1709)
- Andreas Anton Kroll (1714–1727), kes jäi rahvale meelde selle tõttu, et 1727. aastal vabastati ta ebasündsa käitumise pärast ning kui ta hiljem Ruhnusse teenistusse läks, laskis väimees, kirurg ja lipnik Gottfried von Gilsen ta 1. märtsil 1738 maha.[2]
- Carl Friedrich Hasselblatt (1728–1730)
- Jonas Glanström (1731–1762)
- Johann Friedrich Glanström (1763–1768)
- Johann Lithander (1774–1775)
- Karl Forssman (Carl Forsman), kes oli Reigi pastor 1775–1812, pani oma ametiaja alguses 1775. aastal kihelkonnas lapsi õpetama kolm koolmeistrit ja rajas mütsivabriku.[7][8]
- Wilhelm Friedrich Rinne (1813–1863)
- Gustav Felix Rinne, Wilhelm Friedrichi poeg, oli alates 1860. aasta oktoobrist Reigi koguduse õpetaja. Tema seal veedetud aja sisse jääb ka laulu loomine, mis hiljem oli Johann Voldemar Jannsenile inspiratsiooniks Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" kirjutamisel.[9]
- Diedrich Leopold Rödder (1873–1878)
- Immanuel Rinne, Wilhelm Friedrichi pojapoeg ja Gustav Felixi vennapoeg, oli sealsamas kirikuõpetaja aastatel 1880–1885. Tema panus oli Reigi pastoraati raamatukogu rajamine 1882. aastal.[4][9]
- Christian Wilhelm Benedict Frese (1886–1894)
- Hermann Girgensohn (1895–1901)
- Richard Georg von Hirschhausen (1901–1916)
Eesti Vabariigi päevil teeninud kirikuõpetajaid[10] muuda
- Paul Wilhelm Ernst Plath vikaarõpetaja 1919–1920
- Hendrik Kokamägi 1920–1923
- Otto Luberg 1923–1924
- Joosep Meeri 1926–1929
- Johann Keerig 1930–1933
- Friedrich Wilhelm Schiele 1933–1939
- Adonis-Prosper Neemre 1939–1941
Kirikuaed muuda
Reigi kirikuaed on muinsuskaitse all.
Kirikuaeda maetuid:
- Richard Georg von Hirschhausen (1858–1916), Reigi pastor
- Emilie Wilhelmine Hirschhausen (sündinud Lemm) (1869–1918), Richard Georg von Hirschhauseni abikaasa
- Theodor Hirschhausen (1903–1936), vaimulik
- Eduard von Ungern-Sternberg (1782–1861), Kõrgessaare mõisnik ja Risti kihelkonna Nõva mõisnik, Venemaa sõjaväelane
- parun Ned von Ungern-Sternberg (1811–1842), Nõva mõisnik
- Gustav Diedrich Otto von Ungern-Sternberg (1773–1800), Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg poeg
Viited muuda
- ↑ Aivo Aia (2015). Eesti kirikud läbi sajandite. Tammerraamat.
- ↑ 2,0 2,1 Alo Särg (2016). Hiiumaa mõisad. Argo. Lk 144.
- ↑ 3,0 3,1 V. Mäeumbaed, H.E. Rebassoo (1973). Tuletorniring ehk veel üks võimalus tutvumiseks Hiiumaaga. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 22.
- ↑ 4,0 4,1 http://www.korgessaare.ee/public/files/Pihla%20k%FCla.rtf
- ↑ 5,0 5,1 Kaur Alttoa (2015). 101 Eesti pühakoda. Tallinn: Varrak. Lk 75.
- ↑ teadmata (17. oktoober 1923). "Ainus kirikukell Hiius". Kaja. Vaadatud 12.01.2020.
- ↑ Helsingi Ülikool. "Karl Forssman". Ülikooli matrikkel 1640–1852 (soome keeles). Vaadatud 17.2.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ https://reigipastoraat.files.wordpress.com/2013/08/reigi-parsonage_eng.pdf
- ↑ 9,0 9,1 Liivi Aarma (2007). Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Põltsamaa: G. ja T. Aarma Maja OÜ. Lk 218–220.
- ↑ Riho Saard (2009). Hiiumaa ja hiidlased: Usutuultest tormatud ja piiratud. Uus Raamat. Lk 194.
Välislingid muuda