Rehepapp (Kivirähk)

"Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

Rehepapp ehk November
Autor	Andrus Kivirähk
Kaane kujundaja	Mari Kaljuste
Toimetaja	Linda Uustalu
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	romaan
Kirjastaja	Varrak
Ilmumisaeg	2000
Väljaande tüüp	kõva köide
Lehekülgi	199
Mõõtmed ja kaal	138 × 208 mm
ISBN	9985304225

2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari. Tegemist on viimase kahe kümnendi kõige enam laenutatud raamatuga Eesti raamatukogudes.

Romaan on tõlgitud soome ("Riihiukko eli Marraskuu"; 2002), norra ("Trollskap i november"; 2004), ungari ("Ördöngös idők"; 2004), läti ("Rijkuris jeb Novembris"; 2009), vene ("Ноябрь, или Гуменщик"; 2009), prantsuse ("Les Groseilles de novembre"; 2014) ja poola keelde ("Listopadowe porzeczki"; 2021).

Teose põhjal on loodud mängufilm "November", mis esilinastus 2017. aastal ja mille režissöör on Rainer Sarnet.

Sisu

Romaan on jagatud 30 peatükiks, iga peatüki pealkiri on kuupäev esimesest kuni kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab enam-vähem 19. sajandil Eesti külades ja mõisates valitsenule, kuid tegelased on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid, keda kujutatakse inimeste maailma lahutamatu osana. Inimesed võtavad neid olendeid iseenesestmõistetavatena: pea igas peres on varandust kokkukandev kratt ning hingedepäeval võetakse kaetud söögilaua ja köetud saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest.

Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt, vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas, aga kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein vastasest jagu ja surmab ta. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama.

Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisu on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid neid trumpab kavalusega üle Aida Oskar, kes võtab lehma endale.

Vahepeal kimbutab külaelanikke Katk, kellest saadakse tänu rehepapi kavalusele siiski jagu .

Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes tooks preili tema kambrisse, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks, vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Räägu Liina abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Õuna Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad.

Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval kiriku ust armulaualeivaga ning saab selle nõiatembu abil üheks päevaks tohutu väe ja võimu. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata, peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja keerab viimaks magama.

Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast pakkuda tööle kirikuõpetaja juurde.

Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks."

Ka elutark rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida."

Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järele, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses".

Talurahvas on Kivirähki kujutuses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastades nii mõisa kui ka üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega tabab jahimehe püss alati märki .

"Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi tegelasi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!"

Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.

Tähtsamad tegelased

• rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep
• kubjas Hans ja tema lumememmest kratt
• mõisapreili, Hansu armastatu, kelle nägugi Hans ei mäletanud
• Räägu Rein (lesk) ja tema tütar Liina
• Koera Kaarel ja tema sulane Jaan
• Õuna Endel
• Muna Ott
• Aida Oskar (naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg)
• vanapaar Imbi ja Ärni
• toapoiss Ints
• sakste toatüdruk Luise
• nõid Minna (elas koos paljude kassidega)
• kilter Lembit (elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei, vallasant)
• Vanapagan
• Katk
• mõisnik
• kirikuõpetaja Moosel ja vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie
• sakslasest advokaat
• Villu
• Külmking
• Tont

Adaptatsioonid

Teadaolevalt esimene "Rehepapi" lavaversioon valmis katkenditena Lõuna-Eestis Riidaja Rändurteatri esituses. Lõigud romaanist kanti ette 2000. aasta sügisel hobiteatrite festivalil.

Esimene täispikk variant kõigi olulisemate tegelaste ning sündmustega esietendus Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli raadiorežii III lennu üliõpilaste kursuse lõputööna (dramatiseerijad Marko Lillemägi, Liis Lusmägi ja Birgit Itse; lavastajad Tiina Rebane, Aare Toikka ja Marko Lillemägi). Esietendus oli 2001. aasta juunisTallinna vanalinna päevadel. Draamalavastus oli kahes vaatuses. Kunstnik oli Mihkel Ehala.

7. juulil 2001 esietendus Võru Teatriateljee lavastus "Rehepapp" (dramatiseerija ja lavastaja Taago Tubin) Mõniste vallas Vastse-Roosas Metsavenna talu saeveskis. Taago Tubina dramatiseeringu järgi valmis 2006. aastal ka EMTA Lavakunstikooli 22. lennu diplomilavastus, lavastaja Priit Pedajas.

Kutselise teatri lavale jõudis "Rehepapp" Eesti Draamateatris (esietendus 10. oktoobril 2001). Dramatiseerija oli Andrus Kivirähk, lavastas Hendrik Toompere juunior, kunstnik oli Ervin Õunapuu, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper. Peaosas oli Aarne Üksküla (rehepapina), teistes rollides Raimo Pass, Tõnu Kark, Elina Reinold, Dan Põldroos, Kaido Veermäe, Sulev Teppart, Maria Klenskaja, Ivo Uukkivi, Merle Palmiste, Ester Pajusoo, Aleksander Eelmaa, Viire Valdma, Lauri Nebel, Garmen Tabor ja Lydia Toompere.

"Rehepapi" ainetel on valminud samanimeline ooper, mille muusika kirjutas Tauno Aints ja libreto Urmas Lennuk. Ooperi tõi Vanemuises lavale Marko Matvere, kes laulis ka ise nimiosa. Alul kavandas Aints nimiosa Tõnis Mäele. Krati rolli mängis Vanemuise lavastuses Janek Savolainen ja Õuna Endlit Lauri Saatpalu. Kunstnik oli Iir Hermeliin ning koreograaf Marika Aidla. Esietendus toimus Vanemuise väikeses majas 18. oktoobril 2013.

"Rehepapist" on valminud ka film "November" (režissöör Rainer Sarnet) ja see esilinastus 3. veebruaril 2017.

Välislingid

• "Rehepapp" e-raamatuna