Refotograafia

Refotograafia ehk ülepildistamine kujutab endast fotode tegemise meetodit, kus üht objekti pildistatakse erinevatel ajahetkedel, luues „enne ja nüüd“ võrdluse. Sealjuures on oluline säilitada piltidel sama võttenurk, täpsuse huvides ka samad ilmastiku- ja valgusolud. Tähtis on võimalikult ligilähedaselt kopeerida algset fotot.^[1]

Refotograafia kasutamine muuda

Refotograafia on keskkonna fotograafilise vaatlemise meetod, mille eesmärgiks on ajas toimunud muutuste näitlikustamine, aja mõju nähtavaks tegemine, mis toimub kasutades semiootilisi fenomene nagu sarnasus ja erinevus, äratundmine, kordus.^[2]

Refotograafia sai populaarseks 1970. aastatel, kui ameerika fotograaf Mark Klett võttis osa projektist Rephotographic Survey, mille käigus pildistati üle rohkem kui 100 vaadet Ameerika Ühendriikide lääneosas, vanimad algupärased fotod pärinesid 1870. aastatest. Tehtud fotodest pandi kokku raamat „Second View, The Rephotographic Survey Project“. Klett külastas samu paiku oma meeskonnaga ka kolmandat korda aastatel 1997–2000 ja andis 2005. aastal välja raamatu „Third Views, Second Sights“.^[3]

Lisaks kasutatakse refotograafiat ka teaduslikel eesmärkidel, kui on vaja välja tuua maastiku pikemaajalist muutust (näiteks erosioon või jõesängi kujunemine) – nähtused, mis toimuvad aeglaselt.

Refotograafia Eestis muuda

Vahur Puik rääkimas refotograafiast temaatilisel näitusel Raevangla fotomuuseumis

1990ndatel pildistas Peeter Tooming kohti, mida oli üles võtnud pool sajandit varem Carl Sarap. Tema fotoraamatute sari „55 aastat hiljem“ on Eesti fotokunsti ajaloo seisukohalt väga oluline.^[4]

Eestis on refotograafiat propageerinud Vahur Puik ning selle toetamiseks on MTÜ Eesti Fotopärand alt loodud ühisloomeplatvorm Ajapaik.

Refotograafia täna muuda

Flickri keskkonda on 2008. aastal loodud mäluasutuste jaoks eraldi alajaotus „the Commons“, mille eesmärgiks on kaasata inimesi avalike fotokogude kirjeldamisse. Lisaks on võimalik igaühel lisada sinna uus foto, mis on tehtud vana foto asukohast, et jäädvustada ajas toimunud muutusi.^[4]

Refotograafia on koha leidnud ka rekreatiivses valdkonnas, näiteks korraldatakse huvilistele ülepildistamise retki, nn fotojahte, kus grupil tuleb ette antud aja jooksul üles leida fotol kujutatud paik ja siis seal uus pilt teha.

Viited muuda

↑ "Rephotography". www.photography.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2010. Vaadatud 02.06.2010.
↑ Vahur Puik. "Kultuuriteooria tippkeskuse koostöö andmebaas" (PDF).^{[alaline kõdulink]}
↑ Mark Klett. "Third View". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2022. Vaadatud 29. juunil 2022.
↑ ^4,0 ^4,1 Vahur Puik (nr 2 (24) 2008). "Veebist, ülepildistamisest, muuseumiaastast ja rahvast" (pdf). Muuseum. Eesti Muuseumiühingu ajakiri. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

Välislingid muuda

Second View – Rephotographic Survey Project
Third View – A Rephotographic Survey of the American West
The Commons – Flickr
Ajalooliste fotode kaardistamis- ja refotografeerimisrakendus Ajapaik

[1] "Rephotography". www.photography.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2010. Vaadatud 02.06.2010.

[2] Vahur Puik. "Kultuuriteooria tippkeskuse koostöö andmebaas" (PDF).^{[alaline kõdulink]}

[3] Mark Klett. "Third View". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2022. Vaadatud 29. juunil 2022.

[museum-4] 4,0 ^4,1 Vahur Puik (nr 2 (24) 2008). "Veebist, ülepildistamisest, muuseumiaastast ja rahvast" (pdf). Muuseum. Eesti Muuseumiühingu ajakiri. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]