Ravimuda

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.

Mis on ravimuda?Redigeeri

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti rannikulahtedes ja järvedes leidub suures koguses järvemuda (sapropeeli) ja meremuda (peloidi) [1] [2] . See on mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas ja soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiinium-, raua-, kaalium-, magneesium- ja kaltsiumoksiidid) ja lahustavad (naatrium-, kaltsium-, kaalium- ja magneesiumsoolad) anorgaanilised ning orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Meremuda on valdavalt mineraalainest koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet rohkem kui 5% kuivainemassist. Järvemuda on klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee sete, milles on orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivainemassist [3]. Tähtsal kohal on ka osakeste terasuurused – fraktsiooni 0,1–1,0 mm ei tohi järvemudas olla üle 2% ja meremudas üle 3%. Üle 1,0 mm terasuurusega osakeste esinemine ravimudas ei ole lubatud. Mudastruktuuri moodustavad peamiselt kristallskelett, kolloidkompleksid ja vedel mudalahuse faas. Faaside koostis ja vahekord määravad ära ravimudade omadused [4].

Mere- ja järvemudade tekkeprotsessi mõjutavad ka atmosfääri emissioon, veekogude kaldaerosioon, resuspensioon ning antropogeensed tegurid: õhusaaste ning asulate ja tööstuse reovete sissevool [5].

Mudaraviuuringud Eestis [6]Redigeeri

Mudaravil on üldine ehk mittespetsiifiline (termiline, mehaaniline, sorptiivne jm) ja spetsiifiline (keemiliste ainete mõju nahapinnale ja organismi imanduvad bioloogiliselt aktiivsed koostisained) toime.

Bioloogiliselt aktiivsed ained on näiteks humiinained, mille eraldamist alustati Evald Keele uurimistöö (1950–1960) alusel ning millest valmistati Tallinna Keemia- ja Farmaatsiatehases süstelahus humisool.

Ravimuda uurimise ja kasutamise algus Haapsalus:

• 1825 – Karl Abraham Hunniuse initsiatiivil rajati esimene supelusasutus

• 1851 – Karl Eduard von Eichwald uuris muda mikroorganisme

• 1852 – Carl Ernst Heinrich Schmidt analüüsis muda keemilist koostist

• 1852 – Karl Abraham Hunniuse uurimus avaldati postuumselt

• 1854 – Alexander von Schrenck kirjeldas meremuda keemilist koostist

• 1860 – Johann Friedrich Weisse kirjeldas meremudas esinevaid diatomeese

• 1904 – J. Borgmann uuris muda radioaktiivseid omadusi

• 1920ndad – Dreyer Friedrich ja M. Kand uurisid muda radioaktiivseid omadusi

• 1939 – Karl Schlossmann avaldas kokkuvõtliku töö kuurortravi arengust ja mudaravist Eestis

• 1947 – ilmus Voldemar Vadi monograafia mudaravi arstiteadusliku aspekti kohta

• 1949 – Leningradi Riiklik Geoloogia Valitsus uuris Eesti meremuda

• 1970ndatel uuris ENSV TA Geoloogia Instituut lahe põhjasetteid.

Professor Ernst Raudami eestvedamisel loodud Haapsalu Vabariiklikus Neuroloogia ja Ortopeedia Haiglas uuriti neurofüsioloogiliselt (elektromüograafia abil) mudaravi toimet poliomüeliidijärgsele lihaste halvatusele (pareesidele). Need uuringud näitasid, et optimaalse ravimõju saamiseks tuleb arvestada uuritava lihase algset funktsionaalset seisundit.

Viimasel ajal rõhutavad erinevad uurijad, et mudaravi temperatuurist olenev termostress kutsub organismis esile palju soodsaid neuroendokriinseid reaktsioone, see toimib põletiku- ja valuvastaselt hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise süsteemis ning sel on soodne toime oksüdant-antioksüdantsüsteemile ja vere lipiidide sisaldusele. Mudaravi spetsiifilise toime aspektid ning võimalik orgaaniliste ühendite ja mineraalainete imendumine läbi naha vajavad täiendavat uurimist.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuses on Viive Pille ja Varje-Riin Tuulik välja töötatud mudaravi, soojaravi ja vesiravi kasutusjuhendi.[7] Selle eesmärk on aidata ennetada ülekoormushaiguste kujunemist, samuti anda ülevaade ülekoormussündroomide ravi võimalustest.

Miks muda ravib?Redigeeri

Taastusarst Varje-Riin Tuulik Leisi seletab, kuidas mudaravi toimib ja inimesele mõjub.

Ühe Minuti Loeng: "Miks muda ravib?"[8]

Eesti ravimudade varudRedigeeri

 
Eesti raviotstarbelise muda aktiivse tarbevaru pindala ja maht

Eestis on arvel viis ravimudade leiukohta: Ermistu järv, Haapsalu Tagalaht, Mullutu Suurlaht, Värska laht ja Käina laht (vt joonist).

Enamik kasutusel olevaid ja olnud Eesti ravimuda leiukohti paikneb suhteliselt madala veega merelahtedes (Haapsalu, Käina, Mullutu Suurlaht, Voosi) ja järvedes (Värska laht, Ermistu järv, Kahala järv). Suurim raviotstarbelise järvemuda aktiivne tarbevaru on Värskas (1 007 000 t), väikseim Ermistus (64 000 t). Suurima meremuda varuga maardla on Mullutu Suurlaht (919 000 t), järgnevad Käina (274 000 t) ja Haapsalu (162 000 t). Kaevandamisloaga ravimuda tarbevaru on Eestis kokku üle 600 000 t.

Aastatel 2006–2018 on Eestis ravimuda kaevandatud veidi üle 7000 t (https://geoportaal.maaamet.ee/est/).

Eesti ravimudade süstemaatilisse uurimisse on tekkinud paarikümneaastane vahe, kuigi varem on seda pikalt uuritud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Luha, A. (1946). Eesti NSV maavarad: rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik ülevaade. Tartu: Teaduslik Kirjandus, Tartu Kommunist.
  2. Heinsalu, A. ja Veski, S. (1991). Ermistu järve arengust väljaandes „Inimene ja geograafiline keskkond: vabariikliku geograafia-alase nõupidamise materjalid Tallinnas 4.–5. apr 1991“. Tallinn, lk 14–18.
  3. Riigikantselei (2005). "Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. (Kehtetu)". Riigi Teataja Lisa, 47, 650. Vaadatud 10.07.2020.
  4. Gomes, C., Carretero, M. I., Pozo, M., Maraver, F., Cantista, P., Armijo, F., Legido, J. L., Teixeira, F., Rautureau, M. ja Delgado, R. Peloids and pelotherapy: Historical evolution, classification and glossary. Appl. Clay Sci., 75.–76. köide, 2013, lk 28–38.
  5. Cohen, A. S. Paleolimnology: The History and Evolution of Lake Systems. 1. trükk. Oxford: Oxford University Press, 2003.
  6. Tuulik V. (2015) Mudaraviuuringutest eile, täna ja homme. Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ravimuda valdkonna toimetised. Vali Press OÜ; p. 17–20.
  7. Viive, Pille ja Varje-Riin, Tuulik (2015). "Mudaravi, soojaravi ja vesiravi kasutusjuhend". TERE KK. Vaadatud 10.07.2020.
  8. "1 Minuti Loeng - Miks muda ravib? (Varje-Riin Tuulik Leisi)". Tallinna Ülikool. 24.11.2014. Vaadatud 10.07.2020.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri