Ravimuda

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.

Mis on ravimudaRedigeeri

Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti rannikulahtedes ja järvedes leidub suurtes kogustes järvemuda (sapropeeli) ja meremuda (peloidi) [1] [2] , mis on tekkinud veekogudesse kantavate mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda koosseisus on lahustamata (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).

Meremuda on valdavalt mineraalainest koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivainemassist. Järvemuda on klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee sette, milles on orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivainemassist [3]. Tähtsal kohal on ka osakeste terasuurused – fraktsiooni 0,1–1,0 mm ei tohi järvemudas olla üle 2% ja meremudas üle 3%. Üle 1,0 mm terasuurusega osakeste esinemine ravimudas ei ole lubatud. Mudastruktuuri moodustavad peamiselt kristallskelett, kolloidkompleksid ning vedel mudalahuse faas. Faaside koostis ja vahekord määravad ära ravimudade omadused [4].

Mere- ja järvemudade tekkeprotsessi mõjutab veel atmosfääri emissioon, veekogude kaldaerosioon, resuspensioon ning antropogeensed tegurid: õhusaaste ja asulate ning tööstuse reovete sissevool [5].

Mudaraviuuringutest Eestis [6]Redigeeri

Paljude uurijate töö tulemusena välja toodud mudaravi üldine ehk mittespetsiifiline toime (termiline, mehaaniline, sorptiivne jm) ning spetsiifiline, mis tuleneb keemiliste ainete mõjust nahapinnale ja võimaliku resorptsiooni teel organismi sattuvate bioloogiliselt aktiivsete ravimuda koostisainete toimest.

Ravimuda uurimise ja kasutamise algus Haapsalus:

• 1825 – rajati Karl Abraham Hunniuse initsiatiivil esimene supelusasutus

• 1851 – uuris muda mikroorganisme Karl Eduard von Eichwald

• 1852 – analüüsis muda keemilist koostist Carl Ernst Heinrich Schmidt

• 1852 – avaldati Karl Abraham Hunniuse uurimus postuumselt

• 1854 – kirjeldas meremuda keemilist koostist Alexander von Schrenck

• 1860 – kirjeldas meremudas esinevaid diatomeese Johann Friedrich Weisse

• 1904 – uuris muda radioaktiivseid omadusi J. Borgmann

• 1920. aastatel uurisid muda radioaktiivseid omadusi Dreyer Friedrich ja M. Kand

• 1939 – avaldas Karl Schlossmann kokkuvõtliku töö kuurortravi arengust ja mudaravist Eestis

• 1947 – ilmus Voldemar Vadi monograafia mudaravi arstiteadusliku aspekti kohta

• 1949 – uuris Eesti meremuda Leningradi Riiklik Geoloogia Valitsus

• 1970. aastatel uuris lahe põhjasetteid ENSV TA Geoloogia Instituut.

Mudaravi spetsiifiliseks toimeks peetakse keemilist toimet naharetseptoorsele aparaadile ja läbi naha resorbeeruvate ainete, sh ka bioloogiliselt aktiivsete ainete toimet.

Bioloogiliselt aktiivsed ained on näiteks humiinained, mille eraldamist alustati Evald Keele uurimistöö (1950–1960) alusel ning millest valmistati Tallinna Keemia- ja Farmaatsiatehases süstelahus humisool.

Mudaravi toimet poliomüeliidijärgsele lihaste halvatusele (pareesidele) pärast korduvaid mudaravi kuure on uuritud neurofüsioloogiliselt (elektromüograafia abil) ka prof E. Raudami eestvedamisel loodud Haapsalu Vabariiklikus Neuroloogia ja Ortopeedia Haiglas. Need uuringud näitasid vajadust arvestada optimaalse ravimõju saamiseks uuritava lihase algset funktsionaalset seisundit.

Eelnevate uurimuste alusel olid välja töötatud ka mudaravi näidustused erinevate haigusseisundite puhul ja samuti vastunäidustused nendeks juhtudeks, mille puhul ei saa ega tohi mudaravi kasutada.

Praegu rõhutavad erinevad uurijad, et termostress (mudaravi temperatuurist olenev) kutsub organismis esile palju soodsaid neuroendokriinseid reaktsioone ja sel on põletiku- ja valuvastane toime üle hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise süsteemi, soodne toime oksüdant-antioksüdantsüsteemile ja vere lipiidide sisaldusele. Mudaravi spetsiifilise toime aspektid ning võimalik orgaaniliste ühendite ja mineraalainete imendumine läbi naha vajavad aga täiendavat uurimist.

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse poolt (Viive Pille ja Varje-Riin Tuulik) on välja töötatud mudaravi, soojaravi ja vesiravi kasutusjuhend.[7] Selle eesmärk on aidata ennetada ülekoormushaiguste kujunemist, samuti anda ülevaade ülekoormussündroomide ravi võimalustest.

Miks muda ravib?Redigeeri

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ekspert, taastusravi arst Varje-Riin Tuulik-Leisi seletab, kuidas mudaravi toimib ja inimesele mõjub.

Ühe Minuti Loeng: Miks muda ravib?[8]

Eesti ravimudade varudRedigeeri

 
Eesti raviotstarbelise muda aktiivse tarbevaru pindala ja maht

Eestis on praegu arvel viis ravimudade leiukohta: Ermistu järv, Haapsalu Tagalaht, Mullutu Suurlaht, Värska laht ja Käina laht (joonis Eesti ravimuda tarvevaru).

Enamik kasutusel olevaid ja olnud Eesti ravimudaleiukohti paikneb suhteliselt madala veega merelahtedes (Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlaht, Voosi jne) ja järvedes (Värska laht, Ermistu järv, Kahala järv). Suurim raviotstarbelise järvemuda aktiivne tarbevaru on Värskas (1 007 000 t), väikseim Ermistus (64 000 t). Suurima meremuda varuga maardla on Mullutu Suurlaht (919 000 t), järgnevad Käina (274 000 t) ja Haapsalu (162 000 t). Kaevandamisloaga ravimuda tarbevaru on Eestis kokku üle 600 000 t.

2006–2018 on Eestis ravimuda kaevandatud veidi üle 7000 t (Maa-Amet https://geoportaal.maaamet.ee/est/ ).

Eesti ravimudade süstemaatilisse uurimisse on tekkinud paarikümne aasta pikkune vahe, kuigi varem on seda uuritud väga pikalt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Luha, A. (1946). Eesti NSV maavarad: rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik ülevaade. Tartu: Teaduslik Kirjandus, Tartu Kommunist. 
  2. Heinsalu, A. ja Veski, S. (1991). Ermistu järve arengust väljaandes „Inimene ja geograafiline keskkond: vabariikliku geograafia-alase nõupidamise materjalid Tallinnas 4.–5. apr 1991“. Tallinn, lk 14–18.
  3. Riigikantselei. "Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. (Kehtetu)". Riigi Teataja Lisa, 47, 650, 2005. Vaadatud 10.07.2020.
  4. Gomes, C., Carretero, M. I., Pozo, M., Maraver, F., Cantista, P., Armijo, F., Legido, J. L., Teixeira, F., Rautureau, M. ja Delgado, R. Peloids and pelotherapy: Historical evolution, classification and glossary. Appl. Clay Sci., 75.–76. köide, 2013, lk 28–38.
  5. Cohen, A. S. Paleolimnology: The History and Evolution of Lake Systems. 1. trükk. Oxford: Oxford University Press, 2003.
  6. Tuulik V. (2015) Mudaraviuuringutest eile, täna ja homme. Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse ravimuda valdkonna toimetised. Vali Press OÜ; p. 17–20.
  7. Viive, Pille ja Varje-Riin, Tuulik. "Mudaravi, soojaravi ja vesiravi kasutusjuhend". TERE KK, 2015. Vaadatud 10.07.2020.
  8. "1 Minuti Loeng - Miks muda ravib? (Varje-Riin Tuulik Leisi)". Tallinna Ülikool, 24.11.2014. Vaadatud 10.07.2020.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri