Ava peamenüü

Ravimimürgistus ehk mürgistus ravimitega ehk ravimite liigannustamine (intoxicatio medicamentis) ehk üledoos on osadel loomadel (sh inimesel) nii legaalsete kui ka illegaalsete humaan- või veterinaarravimite manustamise järgselt tekkida võivate mürgistusseisundite koondnimetus.

Ravimimürgistuse põhjustanud ravimi toimemehhanismid ja ebasoodsa seisundi teke võib erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti ning oleneda ka manustatud ravimi toimeainest ja kogustest.

Ülekantud tähenduses võidakse ravimimürgistusena mõista ka oma keha mürgitamist ravimitega.

Sisukord

InimestelRedigeeri

Ravimimürgistus võib olla nii tahtlikult esile kutsuda püütud (tahtlik enesekahjustus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis jaotis X64 tahtlik enesemürgistus muude ja täpsustamata rohtude, ravimite ning bioloogiliste ainetega ja nende toime [X60]- [X64]) või ka ettevaatamatusest põhjustatud õnnetusjuhtum (harilikult väikelastel).

Ravimimürgistuse hulka arvatakse ka eksikombel vale aine andmise või võtmise tagajärg.

KodeerimineRedigeeri

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis klassifitseeritakse mürgistused ravimitega alampeatükis T36-T50 Mürgistused rohtude, ravimite ja bioloogiliste ainetega (intoxicatio remediis, medicamentis et substantiis biologicis):

Mürgistused rohtude, ravimite ja bioloogiliste ainetega (RHK-10 jaotistena)

Alamjaotised Nimetus
[T36] Mürgistus süsteemsete antibiootikumidega
[T37] Mürgistus muude süsteemsete nakkuse- ja nugilisevastaste ravimitega
[T38] Mürgistus mujal klassifitseerimata hormoonide, nende sünteetiliste asendajate ja antagonistidega
[T39] Mürgistus mitteopioid-analgeetikumide, antipüreetikumide ja antireumaatikumidega
[T40] Mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega)
[T41] Mürgistus anesteetikumide ja ravigaasidega
[T42] Mürgistus antiepileptikumide, sedatiiv-hüpnootiliste ja parkinsonismivastaste ravimitega
[T43] Mürgistus mujal klassifitseerimata psühhotroopsete ravimitega
[T44] Mürgistus peamiselt autonoomsesse närvisusteemi toimivate ravimitega
[T45] Mürgistus mujal klassifitseerimata peamiselt süsteemsete ja hematoloogiliste vahenditega
[T46] Mürgistus peamiselt vereringeelundeisse toimivate vahenditega
[T47] Mürgistus peamiselt seedeelundeisse toimivate vahenditega
[T48] Mürgistus peamiselt sile- ja vöötlihastesse ning hingamiselundeisse toimivate vahenditega
[T49] Mürgistus peamiselt nahka ja limaskestadesse paikselt toimivate ning oftalmoloogiliste, otorinolarüngoloogiliste ja stomatoloogiliste ravimitega
[T50] Mürgistus diureetikumide ja muude ning täpsustamata ravimite ja bioloogiliste ainetega

Kodeerimisel arvatakse välja :

  • õige aine õigesti manustamise puhune kahjulik toime ("ülitundlikkus", "reaktsioon" jne), kuna need tuleb klassifitseerida vastavalt kahjuliku toime laadile, näiteks aspiriinigastriit [K29.**], kontaktdermatiit [L23-L25], nefropaatia [N14.0-N14.2], psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired [F10-F19], ravimi täpsustamata kahjulik toime [T88.7], sissevõetud ainete põhjustatud dermatiit [L27.**] ja sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine [F55], verehaigusseisundid D50-D76 ning vililast või vastsündinut kahjustav ravimireaktsioon ja mürgistus [P00-P96].

Ravimimürgistuse esmaabiRedigeeri

Ravimimürgistuse kahtluse või tegeliku ravimimürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel) helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusse v, hädaabinumbril 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

Kasutatud kirjandusRedigeeri

  • "Vältimatu abi käsiraamat" (tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas), 3. trükk, AS Medicina, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0

VeebikirjandusRedigeeri

Ravimimürgistus loomadel