Rauza mõis
Rauza mõis (saksa keeles Rausenhof, läti keeles Rauzas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Smiltene piirkonnas Palsmane vallas Rauza külas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Rauza kuulus varem Mēri mõisa koosseisu, mille karjamõisana on seda mainitud 1778. aastal. 1781. aastal eraldati see peamõisast ja Rauzast sai iseseisev rüütlimõis. Omanikuks sai Franz Johann von Zoeckell (1746−1811), kelle järeltulijate omanduses oli mõis 1907. aastani. Franzi surma järel oli see mõnda aega kõigi pärijate ühisomandis, kuni tema poeg Alexander selle teistelt 50 000 rubla eest välja ostis.[1] Viimaseks omanikuks oli aastatel 1907−1920 Valerian Rudolf von Baehr (1858−1937), kellelt see maareformiga võõrandati.
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 158 mees- ja 203 naishinge.[2]
Aastal 1758 oli mõisa suurus 1 ja 1/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 8 ja 3/4 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal 5 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 77/80, lisaks allus mõisale 6 ja 2/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad muuda
Mõisa koosseisus kuulus kolm karjamõisa: Ahsit, Mālejas (Mahley) ja Rauselei (nimetatud 1816. aastal).
Viited muuda
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388-389.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.
Kirjandus muuda
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [1].