Ava peamenüü
Veljo Tormis (2004)
Disambig gray.svg  See artikkel on Veljo Tormise kooriteosest; Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori albumi kohta vaata artiklit Raua needmine (Metsatöll).

"Raua needmine" on 1972. aastal[1] kirjutatud Veljo Tormise kooriteos tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile, mida on peetud üheks tema kõige tuntumaks teoseks[2][3].

Sisukord

LoomineRedigeeri

Oluline inspiratsioon teose kirjutamiseks tuli Tormise jaoks Moskvas 1970. aastal toimunud muusikakongressilt, kus ta nägi laval esinemas ehtsat šamaani nõiatrummiga - sarnast pilli ja mängulaadi tahtis Tormis hiljem kasutada ka "Raua needmises".[4]

TekstRedigeeri

"Raua needmine" on esimene Tormise teos, mis põhineb Soome rahvuseepose "Kalevala" tekstidel[5], mille tõlkis folklorist August Annist ning mida omakorda kohandasid ja täiendasid luuletajad Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski.[6] Teose haripunktis on siiski kasutatud ka kaasaegseid motiive.[5][4]

Täpsemalt põhineb tekst "Kalevala" üheksandal runol[7], milles Väinämöinen jutustab tema kirvelöögi tagajärjel tekkinud jalahaava tohterdavale ravitsejale raua sünniloo, sest ilma seda teadmata pole võimalik kirvehaava arstida. Loo järgi lõi ülijumal Ukko kolm ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sündis maailmasse raud, mis lebas soos kuni sepp Ilmarise sünnini. Ilmarinen tagus soomaagist terariistad, kuid võttis raualt lubaduse, et too ei hakka hiljem kurja tegema. Viimaks tahtis ta rauda mesilase meeveega karastada, kuid mesilase asemel lendas kohale herilane ja tilgutas sellele maomürki, mis muutis raua kurjaks ja pani selle sõnamurdlikult lihasse lõikama. Ravitseja hurjutab seejärel rauda ja käsib tehtud kurja parandada.[6] "Raua needmise" lõpptekstist on siiski enamik sarnasusi "Kalevalaga" eemaldatud, näiteks algsed tegelased ja kontekst.[6]

Sõjavastaste motiividega teoses hoiatatakse tehnoloogia (raua) väärkasutamise eest sõjaks ja hävitamiseks,[8][5][4] sest loodu ebaeetilne kasutus ja sellesse peidetud kurjus pöörab selle lõpuks looja vastu, tuues kaasa üleüldise hukatuse.[7] Tormise sõnul järgib teos šamanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine.[7][4]

MuusikaRedigeeri

Teose puhul on hinnatud selle iidset kõla, mis väljendub eriti teoses keskses rollis oleva nõiatrummi kasutamises.[5] Just nõiatrumm loob ka kõige otsesemalt seose "Raua needmise" ja šamanistliku loitsimise vahel: trummi hoidev dirigent kehastub ühtlasi ümber rituaali juhiks.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Lippus 1985, lk 20.
  2. Michael Tarm. "Veljo Tormis, Estonian composer whose works gave voice to revolution, dies at 86". The Washington Post, 24. jaanuar 2017. Kasutatud 21. jaanuar 2019. Inglise keeles.
  3. Patricia Bauer. "Veljo Tormis". Encyclopædia Britannica, 13. märts 2017. Kasutatud 21. jaanuar 2019. Inglise keeles.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Veljo Tormis - Looming". Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Kasutatud 21. jaanuar 2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Alwes 2015, lk 195.
  6. 6,0 6,1 6,2 Lippus 1985, lk 21.
  7. 7,0 7,1 7,2 Shrock 2009, lk 649.
  8. Jüri Reinvere. "Veljo Tormis obituary". The Guardian, 12. veebruar 2017. Kasutatud 21. jaanuar 2019. Inglise keeles.

KirjandusRedigeeri