Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia

Ratsionaal-emotsionaalse käitumisteraapia (REKT) on kõikehõlmav, aktiivne, direktiivne, filosoofiat ja reaalset elu arvesse võttev psühhoteraapia, mille looja on Albert Ellis (PhD).

REKT keskendub emotsionaalsete kannatuste ja käitumisprobleemide lahendamisele, võimaldades inimestel elada õnnelikumat ja rahuldustpakkuvamat elu. Selle looja on Albert Ellis, keda inspireerisid Aasia, Kreeka, Rooma ja moodsa aja filosoofid. REKT on kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) üks vormidest, mis sai alguse 1950ndate keskpaigas ja mida arendati kuni Ellise surmani 2007. aastal.

Üldine lähenemine ravile muuda

Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia on laiaulatuslik lähenemine psühholoogilisele ravile, mis tegeleb mitte ainult emotsionaalsete ja käitumuslike aspektidega inimeste häiretes, vaid osutab suurt tähelepanu ka mõtlemiskomponentidele. Inimesed on erakordselt keerulise ülesehitusega ja ei tundu olevat ühtegi lihtsat viisi, kuidas seletada nende muutumist "emotsionaalselt häirituks". Samuti ei tundu olevat ka ühtegi lihtsat moodust, kuidas aidata neil olla vähem kaitsetud. Inimeste psühholoogilised probleemid tulenevad väärtõlgendustest ja eksitavast väljendusviisist tajutava suhtes, emotsionaalsetest alareaktsioonidest või ülereaktsioonidest normaalsete või ebatavalistele stiimulitele. Probleemid tulenevad ka inimestele harjumuslikest düsfunktsionaalsetest käitumismustritest, mis sunnivad neid kordama ebaadekvaatseid reaktsioone, isegi juhul kui nad on sellest teadlikud, et käituvad ebaratsionaalselt.

Mõjutused filosoofiast muuda

REKT põhineb oletusel, et meie emotsionaalsete reaktsioonide sildistamine tuleneb suures osas meie teadlikest ja alateadlikest hinnangutest, tõlgendustest ning filosoofiast. Seega me tunneme ärevust või depressiooni, sest veename end, et see on kohutav, kui me milleski läbi kukume. Me ütleme, et me ei suuda kannatada valu, mida põhjustab tunne, et oleme hüljatud. Me tunneme vaenulikkust, sest usume innukalt, et inimesed, kes käituvad ebaausalt, ei tohi seda mitte mingil juhul teha. Usume, et on täiesti väljakannatamatu, kui nad meid häirivad.

Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia väidab, et ei ole olemas häid nähtavaid põhjuseid, miks inimesed peaksid end neurootiliseks tegema, sõltumata sellest, milline negatiivne stiimul neile mõju avaldab. Stoitsism on filosoofiakoolkond, mis eksisteeris umbes 2000 aastat tagasi. "Halb sündmus" annab neile võimaluse tunda tugevaid negatiivseid emotsioone nagu kurbus, kahetsus, ebameeldivus, pahameel, protest ja radikaalne otsus muuta sotsiaalseid tingimusi. REKT väidab, et kui inimesed kogevad teatud enesehävituslikke ja ebatervislikke emotsioone nagu näiteks paanika, depressioon, väärtusetus või raev, lisavad inimesed tavaliselt ebareaalsed ja ebaloogilised hüpoteesid oma empiirilisele nägemusele, tajudes, et nende endi või teiste käitumine on laiduväärne või ebaefektiivne ning et olukorra muutmiseks tuleks midagi ette võtta.

RET terapeudid suudavad tihti kas esimesel või teisel sessioonil töös kliendiga osutada mõningatele kesksetele irratsionaalsetele filosoofiatele või uskumustele elu kohta, millesse klient ägedalt usub.

Nad suudavad klientidele näidata, kuidas sellised ideed viivad paratamatult emotsionaalsete probleemideni ning nad panevad kliinilistele sümptomitele viidates klientide ideed kahtluse alla. Terapeut saab ka tutvustada viisi, kuidas taolised ideed välja juurida ja asendada teaduslikult tõestatavate hüpoteesidega nii neist endist kui maailmast, mis ei juhiks neid tulevikus enam psühholoogilistesse probleemidesse.

Varajase lapsepõlve mitterõhutamine muuda

Kuigi REKT aktsepteerib fakti, et neurootilised seisundid on mõnikord algselt õpitud või neid on soodustanud perekonna või ühiskonna poolt lapse varajases eas antud õpetused või kaasa saadud irratsionaalsed uskumused, pole need noores eas omandatud irratsionaalsused automaatsed.

Paljudel juhtudel veedab terapeut väga vähe aega kliendi vanemate või perekonna uurimisega, kuid sellegipoolest aitab klientidel tuua märkimisväärseid muutusi häiritud käitumismustritesse. Terapeut näitab, et milline iganes ka kliendi põhiline elufilosoofia poleks (ja pole tähtis, millal ja kuidas nad selle said), on nad praegusel hetkel häiritud, sest usuvad ikka veel oma ennasthävitavasse maailmapilti. Kui nad hakkavad täpselt oma praegusi irratsionaalseid mõtteid jälgima ja seavad oma isiklikud seisukohad kahtluse alla, paranevad nad tavaliselt märgatavalt.

Teadusliku mõtlemisviisi ja sügava filosoofilise muutuse tähtsustamine muuda

Tänu uskumusele, et inimese neurootiline häiritus on suurelt jaolt ideoloogial ja filosoofial põhinev, püüdleb REKT filosoofilise reorientatsiooni poole inimese maailmanägemuses rohkem kui lihtsalt mõne mentaalse või psühhosomaatilise sümptomi kõrvaldamisele. Klientidele õpetatakse näiteks, et täiskasvanud ei pea olema aktsepteeritud või armastatud, isegi kui nad seda väga soovivad. REKT julgustab indiviide kogema elutervet kurbust või kahetsust, kui nad on eemale tõugatud, frustreerunud või millestki ilma jäetud. Kuid samas püütakse õpetada, kuidas jagu saada sellistest tunnetest nagu intensiivne valu, enese eitamine ja depressioon. Nagu teaduseski, näidatakse klientidele, kuidas seada küsimuse alla kaheldavaid hüpoteese, mida nad endast ja teistest konstrueerivad. Kui nad usuvad (nagu paraku miljonid meist), et on väärtusetud, sest sooritavad mõningaid halbu tegusid, pole neid lihtsalt õpetatud küsima:

  • "Mis on tegelikult halba minu tegudes?" ja
  • "Kus on tõestus sellele, et need teod ikka on valed või ebaeetilised?"

Veegi tähtsam on õpetus, kuidas endilt küsida:

  • "Isegi kui minu teod võivad olla valed ning ma neid toime panen, miks sel juhul peaksin ma olema täielikult paha inimene? Kus on tõestus sellele, et ma peaksin alati õigesti käituma selleks, et lugeda end vääriliseks inimeseks? Teades, et eelistan käituda pigem hästi kui halvasti, miks pean ma tegema seda, mis on eelistatud?"

Sarnaselt sellega, kui inimesed märkavad (oletame, et adekvaatselt) teiste ebaõiget käitumist ja vihastavad nende peale, näidatakse neile, kuidas peatuda ja endalt küsida:

  • "Miks on tõene minu hüpotees, et see inimene, kes nende väärate tegudega hakkama sai, ei ole hea?"

Teades, et oleks olnud parem, kui nad oleksid käitunud kompetentsemat või ausamalt, miks peaksid nad tegema seda, mis oleks parem? REKT õpetab, et olla inimene tähendab olla ekslik ja kui me soovime kogeda elus minimaalselt ärritust ja ebamugavust, oleks parem aktsepteerida reaalsust ning seejärel töötada andunult, kuid rahulikult ja ärevuseta selle nimel, et saada veidi vähem ekslikeks.

Psühholoogilise kodutöö kasulikkus muuda

REKT nõustub enamuse Freudi, neofreudistlike, Adleri ja Jungi koolkondadega, et saavutada taipamist (eriti niinimetatud emotsionaalset taipamist oma neuroosi sügavamast olemusest), on kõige olulisemaks osaks inimeste korrektne õpetamine. See eristab tugevalt niinimetatud intellektuaalse ja emotsionaalse taipamise ja defineerib emotsionaalset taipamist kui probleemi teadvustamist ja nägemist ning pühendunult ja aktiivselt töötamist, et seda teadmist probleemi lahendamisse rakendada. Ratsionaal-emotiivse käitumisteraapia terapeut aitab kliendil mõista, et tavaliselt pole paremat teed paranemiseks kui oma uskumuste süsteemi pidev jälgimine, kahtluse alla seadmine ja proovile panemine ning töötamine selle kallal, et muuta ratsionaalseid uskumusi läbi verbaalsete ja käitumuslike mittepropagandistlike tegevuste. REKT-i koduülesanded koosnevad sageli nii grupi- kui individuaalteraapiatest. Ülesanded võivad sisaldada isiku kohtamist, keda klient kardab kohtama kutsuda, uue töökoha otsimist, eksperimentaalkorras tagasi kokku elama minemist abikaasaga, kellega klient on pidevalt tülitsenud jne. Terapeut püüab suhteliselt aktiivselt julgustada klienti selliseid ülesanded sooritama ning võtab seda kui olulist osa teraapiaprotsessist.

Tingimusteta armastus ja tingimusteta tunnustamine muuda

REKT-i praktiseerija on võimeline andma kliendile pigem tingimusteta kui tingimuslikku positiivset tunnustust, sest REKT-i filosoofia on seisukohal, et ühtegi inimest ei tohi halvustada, vaatamata sellele, kui talumatud nende teod võivad olla. Kuna terapeut aktsepteerib klienti tingimusteta kui inimest ja õpetab aktiivselt kliendile, kuidas end aktsepteerida, suudavad kliendid oma tundeid avatumalt väljendada ja lõpetada hinnangute andmise, isegi kui nad tunnistavad mõningate oma tegude ebaefektiivsust või ebamoraalsust.

Õnneliku elu õpetamine muuda

Väga paljudel olulistel viisidel kasutab ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia ära väljenduslik-eksperimentaalseid meetodeid ja käitumuslikke tehnikaid. Teraapia peamine eesmärk pole inimeste probleemide ventileerimine selleks, et neil parem hakkaks, vaid näitamine, kuidas nad end tõeliselt paremini tunda saaksid. See on inimese suunamine mitte ennasthävitava, vaid õnnelikuma ja ennast tunnustava elu poole.

Välislingid muuda