Rasvkehad
Rasvkehadeks ehk lipiidkehadeks ehk rasvapadjakesteks ehk rasvadepoodeks (ladina keeles ainsuses corpus adiposum) nimetatakse teatud loomade (sh teatud putukate) kehas erinevates piirkondades (harilikult kõhuõõnes) elundite vahel paiknevaid rasvkoekogumeid.[1][2]
Rasvkehaks nimetatakse ka loomadel silmakoopas paiknevat rasvkude.
Rasvkehade ülesanne pole päris selge. Mõnede autorite arvates osalevad rasvkehad üksnes paaritumise ja järglaste saamisega seotud füsioloogiliste protsesside tagamisel ja talveund kogevate loomade energiadepoona.
Rasvkehade ladestumispiirkonnad on eri liikidel erinevad, nii kogunevad teatud loomadel rasvkehad maksa- või sabapiirkonda, sisalikulistel näiteks naha alla. Rasvkehade suurus oleneb ka aastaaegadest ja looma tervislikust seisundist.
Biokeemiline koostis muuda
Kuna putukate ja paljude teiste loomade rakud, retseptorid ning ensüümid ja geenid lagundavad, edastavad ning komplekteerivad ja eritavad nii kehaomaseid molekule kui ka võõrmolekule ning erituselundid võimaldavad kehast väljutada üksnes üksikuid kahjutuks muundatud või kahjulikke aineid, siis ladestub neil rasvkehadesse ka keskkonnast pärit mürgiseid kemikaale (näiteks mürgiseid raskmetalle).
Roomajatel muuda
Maolistel muuda
Mitmed maolised on võimelised söömata (kuni 1 aasta) pikka aega elama.[3]
Uuringud näitavad, et kuni 6 kuud söögita elavatel madudel on kaalulangus minimaalne. Teadlaste arvates toimuvad muutused rasvkehades, mis muudetakse energiaks ja ka veeühenditeks.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Fat body, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 644:2004.
- ↑ Marshall D. McCue, Harvey B. Lillywhite, Steven J. Beaupre, "Physiological Responses to Starvation in Snakes: Low Energy Specialists",lk 103-131, 2012, Comparative Physiology of Fasting, Starvation, and Food Limitation, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)< (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Michael V. Plummer, Annual Variation in Stored Lipids and Reproduction in Green Snakes (Opheodrys aestivus), Copeia, Vol. 1983, No. 3 (Aug. 16, 1983), pp. 741–745, American Society of Ichthyologists and Herpetologists (ASIH), Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (inglise keeles)
- JON P. COSTANZC, THE BIOENERGENCS OF HIBERNATION IN THE E{STERN GARTER SNAKE THAMNOPHIS SIRTALIS SIRTALIS, 29.04.1985, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)< (inglise keeles)
- Mayer Resnick, Starving diamond-back still grows; rattler cuts metabolism 80 percent, use lipid energy source, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)< (inglise keeles)
- Marshall D. McCue, Snakes survive starvation by employing supply - and demand-side economic strategies, Zooloogy 110, (2007) 318 - 327, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)< (inglise keeles)
- Seth Farris, Michiko Squires, Emma Lavergne, Mitchell Serota, Frank Mazzotti, Necropsies of Reptiles: Recommendations and Techniques for Examining Invasive Species, lk 12, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)< (inglise keeles)