Ranomi Kromowidjojo

Hollandi ujuja

Ranomi Kromowidjojo (sündinud 20. augustil 1990 Sauwerdis) on Hollandi ujuja, kes on spetsialiseerunud sprindi vaba- ja liblikujumise distantsidele. Ta on kolmekordne olümpiavõitja, võites 2008. aasta olümpiamängudel kuldmedali 4 × 100 m vabaujumises ning 2012. aasta olümpiamängudel 50 m vabaujumises ja 100 m vabaujumises. Ta on maailmarekordi omanik 50 meetri vabaujumise lühirajal (25 m bassein) ja Hollandi võistkonna koosseisus maailmarekordid 4 × 50 m, 4 × 100 m ja 4 × 200 m vabaujumise teateujumises (25 m bassein). Ta on osalenud regulaarselt FINA maailmameistrivõistlustel, kus ta on võitnud vastavalt 21 individuaalset ja 15 teatevõistluse kuldmedalit. Ta esindab Team Ironit Rahvusvahelises Ujumisliigas.

Ranomi Kromowidjojo
Netherlands Olympic Games 2012 Ranomi Kromowidjojo (cropped).jpg
Ranomi Kromowidjojo 2012. aastal Londoni OM-il
Isikuandmed
Riik Flag of the Netherlands.svg Holland
Sünniaeg 20. august 1990 (30-aastane)
Sünnikoht Sauwerd
Pikkus 178
Kaal 67
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Eiffel Swimmers PSV/NZE
Treener Patrick Pearson
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2008 Peking 4x100 m vabalt
Kuld 2012 London 50 m vabalt
Kuld 2012 London 100 m vabalt
Hõbe 2012 London 4x100 m vabalt
Maailmameistrivõistlustel
Kuld 2009 Rooma 4x100 m vabalt
Kuld 2011 Shanghai 4x100 m vabalt
Kuld 2013 Barcelona 50 m vabalt
Hõbe 2011 Shanghai 50 m vabalt
Hõbe 2015 Kaasan 50 m vabalt
Hõbe 2015 Kaasan 4x100 m vabalt
Hõbe 2015 Kaasan 4x100 m vabalt segavõistkond
Hõbe 2017 Budapest 50 m vabalt
Hõbe 2017 Budapest 50 m liblikat
Hõbe 2017 Budapest 4x100 m vabalt segavõistkond
Hõbe 2019 Gwangju 50 m liblikat

Ta võitis 2005. ja 2006. aastal Euroopa juunioride ujumise meistrivõistlustel 50 meetri vaba- ja liblikujumise võistlusel kokku kolm medalit. Kromowidjojo tegi oma rahvusvahelise debüüdi täiskasvanute seas 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Budapestis, Ungaris. Ta võitis 15-aastaselt kohe oma esimese rahvusvahelise seenioride medali 4 × 100 m vabaltujumises koos Inge Dekkeri, Chantal Grooti ja Marleen Veldhuisega.

Ta pääses oma esimestele maailmameistrivõistlustele Austraalias Melbourne'is toimunud 2007. aasta maailmameistrivõistlustele, kus ta võitis koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega pronksmedali 4 × 100 vabaujumises. Individuaalselt sai ta 100 vabaujumises 13. koha. 2007. aasta lõpus ujus ta 2008. aasta suveolümpiamängude A-kvalifikatsioonistandardis 50 m ja 100 m vabaujumises ning ujus maailmarekordi 4 × 100 m vabaujumise lühirajal koos Hinkelien Schreuderi, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega, Hollandi Open Swim Cupil. Nädal pärast seda võistles ta Ungaris Debrecenis 2007. aasta Euroopa lühiraja ujumise meistrivõistlustel. Seal ujus ta koos Hinkelien Schreuderi, Inge Dekkeri ja Marleen Veldhuisega veel ühe maailmarekordi 4 × 50 m vabaujumises lühirajal.

Tema esimene suurem võistlus 2008. aastal oli 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused Eindhovenis. 4 × 100 m vabaujumises võitis ta kuldmedali koos võistkonnaga: Inge Dekker, Femke Heemskerk ja Marleen Veldhuis. Nad ületasid maailmarekordi, 3.33,62. Sama võistkonnaga saavutas ta 4 × 200 m vabaujumises neljanda koha. Individuaalselt saavutas ta 200 m vabaujumises 9. koha. Mõni nädal hiljem 2008. aasta FINA lühiraja maailmameistrivõistlustel Manchesteris võitis ta maailmameistri tiitli 4 × 200 m vabaujumises ja ületati veel ka ühe maailmarekord, taas koos Dekkeri, Heemskerki ja Veldhuisega. Pärast 100 m vabaujumist loobus ta võistlustest küünarnuki vigastusega.

2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudel ja mõni päev enne oma 18. sünnipäeva sai temast olümpiavõitja, kui ta võitis 4 × 100 m vabaujumises kuldmedali koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega. Nende aeg oli 3.33,76; mis jäi napilt alla nende endi varasemale maailmarekordile. Päev pärast seda, kui ta startis individuaalselt 200 m vabaujumises, lõpetas ta 23. kohaga. Ta kuulus nii 4 × 200 m vabaujumise kui ka 4 × 100 m kompleksujumise võistkonda, kuid võistkond ei pääsenud finaali.

Ranomi osales 2008. aasta karikavõistlustel Eindhovenis, kus ületas 50 m seliliujumise distantsil riikliku rekordi, oma esimese individuaalse riikliku rekordi ja kvalifitseerus 2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlustele 100 m vabaujumises. Nädal pärast seda osales ta Horvaatias Rijekas 2008. aasta Euroopa lühiraja ujumise meistrivõistlustel, kus ta võitis kaks kuldmedalit, 4 × 50 m vabaujumises ja 4 × 50 m kompleksujumises ning pronksmedali 100 m vabaujumises Marleen Veldhuise ja Jeanette Otteseni järel.

2009. aastal Itaalias Roomas toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega 4 × 100 vabaujumises kulla, püstitades uue maailmarekordi (3.31,72).

2010. aastal osales Kromowidjojo 2010. aasta FINA ujumise maailmameistrivõistlustel (25 m), võites individuaalse kuldmedali nii 50 m vabaujumises kui ka 100 m vabaujumises, püstitades meistrivõistluste rekordi 51.45. Ta võitis koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Hinkelien Schreuderiga ka 4 × 100 m vabaujumiste võistkonna koosseisus kuldmedali teise meistrivõistluste rekordiga 3.28,54.