Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap oli Eesti sõjaväe piirkondlik juhtimisorgan.

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap (1924–1925)
Ranna ja Õhukaitse Staap (1925–1928)
Tegev 1924–1928
Riik  Eesti
Ülesanne 1. Juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes
2. Kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi puhul, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem, kindralmajor Johan Unt

Staabi ülesandeks oli

  • juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes;
  • kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi korral, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.
Kindralmajor Johan Unt

1925. aastal nimetati Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap ümber Ranna ja Õhukaitse Staabiks.

Organisatsioon

muuda

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staabi koosseisu kuulusid:

  • I jaoskond,
  • II jaoskond,
  • inspektorijaoskond.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema alluvusse kuulusid:

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema operatiivalluvusse kuulusid:

  • merejõud
  • merekindlused (välja arvatud Peipsi laevastiku divisjon)
  • üksik eskadron.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem oli samaaegselt ka Tallinna garnisoni ülem ja garnisoniteenistuse alal allusid talle ka kõik Tallinna ja selle ümbruse väeosad ja sõjaväeasutused.

28. aprillil 1924. aastal allutati ranna-, õhu- ja sisekaitse ülemale sõjaministri käskkirjaga ka Kaitseliit.

1928. aastal läbi viidud Eesti sõjaväe reformide ja koosseisude vähendamisega Ranna- ja Õhukaitse staap likvideeriti ning tema ülesanded anti üle Kindralstaabi I osakonnale ja osaliselt ka 3. diviisi staabile.

Kirjandus

muuda