Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap (1924–1925); Ranna ja Õhukaitse Staap (1925–1928)
Tegev	1924–1928
Riik	Eesti
Ülesanne	1. Juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes; 2. Kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi puhul, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem, kindralmajor Johan Unt

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap oli Eesti sõjaväe piirkondlik juhtimisorgan.

Staabi ülesandeks oli

juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes;
kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi korral, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.

1925. aastal nimetati Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap ümber Ranna ja Õhukaitse Staabiks.

Organisatsioon muuda

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staabi koosseisu kuulusid:

I jaoskond,
II jaoskond,
inspektorijaoskond.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema alluvusse kuulusid:

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema operatiivalluvusse kuulusid:

merejõud
merekindlused (välja arvatud Peipsi laevastiku divisjon)
üksik eskadron.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem oli samaaegselt ka Tallinna garnisoni ülem ja garnisoniteenistuse alal allusid talle ka kõik Tallinna ja selle ümbruse väeosad ja sõjaväeasutused.

28. aprillil 1924. aastal allutati ranna-, õhu- ja sisekaitse ülemale sõjaministri käskkirjaga ka Kaitseliit.

1928. aastal läbi viidud Eesti sõjaväe reformide ja koosseisude vähendamisega Ranna- ja Õhukaitse staap likvideeriti ning tema ülesanded anti üle Kindralstaabi I osakonnale ja osaliselt ka 3. diviisi staabile.

Kirjandus muuda

Helgi Õunapuu. "Eesti Riigikaitse juhtimine 1918–1940", lk. 58–59, Riigiarhiivi teatmik, Riigiarhiiv, Tallinn 2004, ISBN 9985-9510-0-X