Ramadaan
|
See artikkel räägib islami kalendri kuust; Aare Pilve reisiraamatu kohta vaata artiklist Ramadaan (raamat). |
Artiklis puuduvad viited. (August 2023) |
Ramadaan (araabia keeles رمضان; türgi keeles Ramazan) on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavalt sai alguse koraan. Ramadaan kestab 29 või 30 päeva. Ramadaan ei ole igal aastal ühel ajal, vaid liigub sõltuvalt kuutsüklitest igal aastal umbes 11 päeva võrra – nii jõuab ramadaani pidav inimene 34 aasta jooksul paastuda igal Gregoriuse kalendri päeval.
Nimetus pärineb araabiakeelsest sõnast, mis tähendab kuumust, põlenud maad ja toidumoona vähesust. Sel ajal on oluline koht palvetamisel, heategevusel ja paastumisel. Ramadaani eesmärk on moslemitele õpetada kannatlikkust, vaimsust, alandlikkust ja allaheitlikkust Jumalale. Moslemid usuvad, et ramadaani ajal on eriti tõenäoline, et Jumal ilmutab end inimkonnale, kuna sel ajal ilmutati koraani esimesed värsid prohvet Muhamedile.
Ramadaani ajal hoiduvad islamiusulised toidust, joogist, tubakast ja seksuaalsetest naudingutest koidust loojanguni.
Ramadaani päritolu muuda
Sõna "ramadaan" tuleb araabia keelest ja tähendab palavust, põletatud maad ja toidunappust. Ramadaan kuu nimena on islami päritolu. Enne islami tekkimist oli selle kuu nimeks Natiq ning see langes kuumale perioodile. Sõna "ramadaan" valiti seetõttu lähtuvalt ilmaoludest ja füsioloogilisest seisukorrast, mida paastumine põhjustas. Koraani kohaselt väidab Jumal, et paastumine on sinu kohustus, nagu see oli ka sinu eelkäijate oma. Hadith’i kohaselt võib see viidata juutide tavale paastuda Yom Kippuri ajal.
Ramadaani algus muuda
Hilāl (noorkuu) on tavapäraselt üks või mitu päeva pärast uue kuu loomist. Igal aastal esineb siiski erimeelsusi selle üle, millal ramadaan täpselt algab. Vaidlused pärinevad ajast, mil noorkuud määrati palja silma järgi, sellest tulenevad erinevad hinnangud maailma eri paigus. Viimasel ajal[millal?] kasutab siiski suurem osa moslemeid kuu alguse määramiseks astronoomilisi arvutusi.
Kombed muuda
Paastumine muuda
Saum ehk paastumine (araabia keeles: صوم) tähendab islami õigussüsteemis hoidumist söömisest, joomisest (sealhulgas vee joomisest), seksuaalsest vahekorrast ja kõigist tegudest, mis on vastuolus islami seadustega. Paastumine ramadaani ajal on üks viiest sambast, millele islam toetub.
Ramadaan on aeg vaimseks endassesüüvimiseks ja Jumala kummardamiseks. Sel ajal oodatakse moslemitelt tavapärasest rangemat islami õpetuse järgmist ning ebasündsate ja mittereligioossete helide ja piltide vältimist. Seksuaalne läbikäimine abikaasade vahel on lubatud vaid päevase paastumise lõpu järel. Oluline on nii mõtete kui tegude puhtus. Paastumine peaks suunama südame eemale maistest asjadest, puhastama hinge ja vabastama selle kurjast. Samuti peaks see moslemitele õpetama enesedistsipliini, ohverdamist ja empaatiat endast nõrgemate suhtes – sellest tulenevalt eeldatakse lahkust ja heategevust (zakat).
Paastumine muutub moslemitele kohustuslikuks puberteedieas, juhul kui nad on nii vaimselt kui füüsiliselt terved. Eakad ja krooniliselt haiged pole kohustatud paastuma, kuid peavad seda kompenseerima, toites vaeseid. Samuti on paastumisest vabastatud rasedad, imetavad emad ning naised, kellel on menstruatsioon. Ka reisil olles ei pea paastust kinni pidama, kuid mittepaastutud päevad tuleb hiljem järgi teha.
Palvetamine ja koraani lugemine muuda
Lisaks paastumisele kutsutakse moslemeid üles ramadaani ajal lugema läbi kogu koraani. Mõned moslemid deklameerivad kuu jooksul kogu koraani spetsiaalsete palvuste (tarawih) käigus, mida peetakse mošees ramadaani ajal igal õhtul.
Ramadaan on mõeldud igapäevatoimetustest aja maha võtmiseks ning enda sideme tugevdamiseks Jumalaga palvete, heategevuse ja teiste aitamise abil. Kuna tegemist on andmise ja jagamise ajaga, valmistavad moslemid spetsiaalseid toite, ostavad perele ja sõpradele kingitusi ning annavad abivajajatele tarvilikke asju.
Iftar muuda
Kui päikese tõusust kuni loojanguni on paastutud, siis loojangul koguneb pere paastu lõppu märkivale ühisele einele, mida nimetatakse iftariks. Einet alustatakse kolme datli söömisega, nagu tegi Muhamed. Siis on aeg päeva viiest palvusest neljandaks (maghribi palvus), misjärel serveeritakse pearoog.
Aja jooksul on iftarist saanud pidusöök, kus pered, sõpruskonnad ja kogukonnad tulevad kokku mošeede ümbrusesse või peosaalidesse. Iftaril osalejate hulk võib olla sada või enamgi inimest.
Heategevus muuda
Heategevusel on islami usus tähtis koht ning seda eriti ramadaani ajal. Pärimuse kohaselt on ramadaani ajal tehtud heateod eriliselt õnnetoovad, pakkudes 70 korda suuremat tasu kui muul ajal. Seepärast kulutavad moslemid ramadaani ajal heategevusele rohkem ning paljud tasuvad sel ajal ka zakati (almus, mida makstakse oma sissetulekult), et saada õnnistatud.
Lailat al-Qadr muuda
Lailat al-Qadr on kõige püham öö aastas ning märgib aega, mil Jumal ilmutas Muhamedile koraani esimesed värsid. Usutakse, et see juhtus paarituarvulisel kuupäeval ramadaani viimase kümne päeva jooksul, ehk 21., 23., 25., 27. või 29. ramadaani päeval.
Välislingid muuda
- Eile alanud ramadan paneb moslemid paastuma Postimees 5. oktoober 2005