Rakvere Pauluse kogudus
Koguduse rajamine
muudaRakveres uue koguduse asutamise põhjus oli Rakvere Kolmainu koguduse pingeline siseelu, mille üks põhjus oli tõenäoliselt koguduse halvast majandamisest tekkinud pinged. Nende tõttu kogunes 16. juulil 1931 kokku rühm koguduseliikmeid, et tekkinud olukorrast väljapääsu leida. Arutelu all oli kas uue pihtkonna või koguni uue koguduse loomine. Arvatavasti ei paistnud pingetele lahendust, sest peale jäi uue koguduse loomise mõte.
Rahvamajas (praegu teatri idakorpus) peeti 22. juulil 1931 järgmine koosolek, kus nüüd otsustati asutada Rakverre uus luteri kogudus. Kaaluti Rahu, Vabaduse, Mihkli ja Pauluse koguduse nime, häälteenamusega valiti viimane nimi.[1] Seda võib lugeda koguduse alguseks.
Uue koguduse põhikiri kinnitati siseministeeriumis 28. augustil 1931. aastal.
Oma ruumi puudumisel pöörduti esmakordselt 17. septembril 1931 Kolmainu koguduse poole, et Pauluse kogudus võiks oma tegevuseks üürida Kolmainu kirikut. Vastus oli siis äraütlev – ametliku põhjusena ruumipuudus (ruume kasutas ka Rakvere Saksa kogudus), nagu oli ka vastus kõikidele hilisematele sarnastele palvetele.
Koguduse avajumalateenistuseks üüriti saal Rakvere Tuletõrjeühingult. Teenistuse pidas Paide koguduses prooviaastat pidav cand theol Aleksander Abel, sest algselt jutlustama pidanu loobus viimasel hetkel.
Neljas teenistus peeti juba Rakvere Ühispangalt üüritud puumajas Posti tänaval (hävinenud; praeguse Posti 13 kohal). Siia paika jäädigi edaspidiseks ning osa seltsimaja ruume pühitseti Paide koguduse õpetaja Gerhard Pärli poolt 15. novembril 1931. aastal Rakvere Pauluse kirikuks.
Pauluse kogudus ei kuulunud Üldkirikusse kuni 1933. aastani, mil Kirikupäev võttis Rakvere Pauluse koguduse EELK-sse vastu.[2]
Vaimulikud
muudaKoguduse köster oli selle loomisest alates Ferdinand Siiak. Kogudusele valiti esimene oma õpetaja, kelleks jäi Aleksander Abel. Õpetaja Abel pühitseti pidulikult ametisse Tallinna Toomkirikus 30. oktoobril 1932. aastal ning jäi sellesse ametisse kuni 1944. aastani. Aastatel 1944[3]–1949 oli Rakvere Pauluse koguduse ja Haljala koguduse õpetaja Johannes Selliov. 1949–1950 oli Rakvere Pauluse koguduse õpetaja Jaan Maior.
Kirikuhoone rajamine
muudaRakvere linnaga asuti 1932. aastal läbirääkimistesse kogudusele ehituskrundi saamiseks.
Pikemalt artiklis Rakvere Pauluse kirik
Kalmistu rajamine
muudaRakvere linn eraldas kogudusele 1934. aastal Rakvere edelaserval oma kalmistu.
- Pikemalt artiklis Rakvere Pauluse kalmistu
Teise maailmasõja järel
muuda1951. aastal liideti Nõukogude võimu survel Pauluse kogudus Kolmainu kogudusega.[4]
Viited
muuda- ↑ Robert Treufeldt. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451. Leht 4
- ↑ Jaan Varik. Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere 1979. lk 43
- ↑ Rakvere Pauluse kogudusele uus õpetaja. Järva Teataja nr 104, 2. september 1944
- ↑ Kristjan Luhamets. Koguduse lugu: Rakvere Pauluse kogudus. e-kirik.eelk.ee, 22. september 2022
Kirjandus
muuda- Jaan Varik. Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere 1979
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere 1981
- Robert Treufeldt. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451