Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (International Physics Olympiad, IPhO) on iga-aastane rahvusvaheline füüsikavõistlus kooliõpilastele, mis toimub alates 1967. aastast.

2012. aastal peeti rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Eestis.

AjaluguRedigeeri

Esimese rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi korraldas professor Czesław Ścisłowski 1967. aastal Poolas ja sellel osales 5 riiki (Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia ja Ungari). Iga võistkond koosnes kolmest õpilasest ja ühest juhendajast. Lahendamisele kuulus 4 teoreetilist probleemi ja üks eksperimentaalne ülesanne.

Teisel IPhO-l liitusid osalevate riikidega Nõukogude Liit, Saksa DV ja Jugoslaavia. Samuti alustati sellele eelnevalt füüsikaolümpiaadi statuudi koostamist, mis kinnitati Brnos mõned kuud pärast teise olümpiaadi toimumist. Samas leidis 1969. aastal aset ka kolmas füüsikaolümpiaad ning seekord oli igal riigil võimalik välja panna viiest õpilasest koosnev võistkond ja kaks juhendajat.

Neljandal olümpiaadil Moskvas tõsteti küll võistkonna lubatud suurus kuue õpilaseni, kuid juba alates järgmisest aastast fikseeriti see taas viie võistleja peale.

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad ei toimunud 1973., 1978. ja 1980. aastal.

KorraldusRedigeeri

Igal olümpiaadist osavõtval riigil on võimalik välja panna kuni 5-liikmeline võistkond, mille koosseisu kuuluvad võistlejad ei tohi olla alustanud ülikooliõpinguid ja nende vanus olümpiaadi toimumise aasta keskpaigaks ei tohi ületada 20 eluaastat. Võistkonnaga on kaasas kuni 2 juhendajat, kes moodustavad ühtlasi olümpiaadi rahvusvahelise žürii. Samuti võib iga osavõttev riik saata lisaks vaatlejaid.[1]

Kuld 8 %
Hõbe 17 %
Pronks 25 %
Äramärgitud 17 %

Olümpiaad koosneb teoreetilisest ja eksperimentaalsest voorust, millest mõlemad kestavad 5 tundi ja mille vahel peab olema vähemalt üks päev puhkamiseks. Ülesannete koostamise eest vastutab olümpiaadi korraldav riik ja nende tõlkimine iga maa emakeelde toimub juhendajate poolt. Õpilased saavad lahendusi vormistada oma emakeeles. Õpilaste ja juhendajate omavaheline suhtlemine võistlusvoorude ettevalmistamise ja toimumise ajal on keelatud.[1]

Töid hinnatakse kahes etapis, millest esimeses pannakse punktid juhendajate poolt ja teises kaitstakse neid erapooletu komisjoni ees. Riikide võistkondadega kaasasolevatest juhendajatest moodustuv žürii otsustab medalite ja diplomite saajad, pannes paika vastavad punktide piirid. Seejuures lähtutakse sellest, et tunnustatud osalejate arv võib olla kuni 67% võistlejate üldarvust ja medalisaajate hulk on määratletud IPhO statuudiga (toodud välja kõrvalolevas tabelis).[1]

KorraldajadRedigeeri

Nr Aasta Võõrustav riik Linn Olümpiaadi võitja Võitja tulemus Osavõtvaid riike
(õpilasi)
Kodulehekülg
1 1967   Poola Varssavi   Sándor Szalay 39/40 5 (15)
2 1968   Ungari Budapest   Tomasz Kręglewski 35/40 8 (24)
3 1969   Tšehhoslovakkia Brno   Mojmír Šob 48/48 8 (40)
4 1970   Nõukogude Liit Moskva   Mihhail Vološine 57/60 8 (48)
5 1971   Bulgaaria Sofia   Karel Šafařík
  Ádám Tichy-Rács
48,6/60 7 (35)
6 1972   Rumeenia Bukarest   Zoltán Szabó 57/60 9
1973 Ei toimunud
7 1974   Poola Varssavi   Jarosław Deminet
  Jerzy Tarasiuk
46/50 8
8 1975   Saksa DV Güstrow   Sergei Koršounov 43/50 9
9 1976   Ungari Budapest   Rafal Łubis 47,5/50 10
10 1977   Tšehhoslovakkia Hradec Králové   Jiří Svoboda 49/50 12
1978 Ei toimunud
11 1979   Nõukogude Liit Moskva   Maksim Tsipine 43/50 11
1980 Ei toimunud
12 1981   Bulgaaria Varna   Aleksandr Goutine 47/50 14
13 1982   Lääne-Saksamaa Malente   Manfred Lehn 43/50 17
14 1983   Rumeenia Bukarest   Ivan Ivanov 43,75/50 16
15 1984   Rootsi Sigtuna   Jan de Boer
  Sorin Spânoche
43/50 18
16 1985   Jugoslaavia Portorož   Patrik Španĕl 42,5/50 20
17 1986   Suurbritannia London (Harrow)   Oleg Volkov 37,9/50 21
18 1987   Saksa DV Jena   Catalin Malureanu 49/50 25
19 1988   Austria Bad Ischl   Conrad McDonnell 39,38/50 27
20 1989   Poola Varssavi   Steven Gubser 46,33/50 29
21 1990   Holland Groningen   Alexander H. Barnett 45,7/50 32
22 1991   Kuuba Havanna   Timour Tšoutenko 48,2/50 31
23 1992   Soome Helsingi   Chen Han 44/50 38
24 1993   USA Williamsburg   Zhang Junan
  Harald Pfeiffer
40,65/50 42
25 1994   Hiina Peking   Yang Liang 44,3/50 46
26 1995   Austraalia Canberra   Yu Haitao 95/100 51
27 1996   Norra Oslo   Liu Yurun 47,5/50 55
28 1997   Kanada Sudbury   Sayed Mehdi Anvari 47,25/50 56 (265)
29 1998   Island Reykjavík   Chen Yuao 47,5/50 56 (266)
30 1999   Itaalia Padova   Konstantin Kravtsov 49,8/50 62 (291) 1999 IPhO
31 2000   Suurbritannia Leicester   Lu Ying 43,4/50 63
32 2001   Türgi Antalya   Daniyar Nourgaliev 47,55/50 65
33 2002   Indoneesia Bali   Ngoc Duong Dang 45,40/50 66 (296)
34 2003   Taiwan Taipei   Pavel Batrachenko 42,30/50 54
35 2004   Lõuna-Korea Pohang   Alexander Mikhalyšev 47,70/50 71 (328)
36 2005   Hispaania Salamanca   Gábor Halász
  Lin Ying-hsuan
49,50/50 72 (352) ipho36
37 2006   Singapur Singapur   Jonathan Pradana Mailoa 47,20/50 82 (388)
38 2007   Iraan Isfahan   Choi Youngjoon 48,80/50 69 (327)
39 2008   Vietnam Hanoi   Tan Longzhi 44,60/50 81 (376)
40 2009   Mehhiko Mérida   Shi Handuo 48,20/50 68 (316) ipho2009.smf.mx
41 2010   Horvaatia Zagreb   Yu Yichao 48,65/50 79 (367) ipho2010.hfd.hr
42 2011   Tai Bangkok   Hsu Tzu-ming 48,50/50 84 (393) ipho2011
43 2012   Eesti Tartu ja Tallinn   Attila Szabó 45,80/50 80 (378) ipho2012.ee
44 2013   Taani Kopenhaagen   Attila Szabó 47/50 82 (374) ipho2013.dk
45 2014   Kasahstan Astana   Xiaoyu Xu 41,20/50 85 (374) ipho2014.kz
46 2015   India Mumbai   Taehyoung Kim 48,30/50 82 (382) ipho2015.in
47 2016   Šveits ja   Liechtenstein Zürich   Mao Chenkai 48,10/50 90 (450) ipho2016.org
48 2017   Indoneesia Yogyakarta   Haoyang Gao (teooria)
  Akihiro Watanabe (eksperiment)
avaldamata 84 (395) ipho2017.id
49 2018   Portugal Lissabon   Yang Tianhua 46,8/50 86 (396) ipho2018.pt
50 2019   Iisrael Tel Aviv   Xiangkai Sun 43,5/50 78 (360) ipho2019.org.il
51 2020   Leedu Vilnius
52 2021   Valgevene
53 2022   Jaapan
54 2023   Iraan
55 2024   Prantsusmaa
56 2025   Colombia

Eesti osalemineRedigeeri

Eesti on rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist osa võtnud alates 1992. aastast[2]. 2019. aasta lõpu seisuga on Eesti õpilased saanud 8 kuldmedalit (Jegor Gužvin (1999), Ants Remm (2011), Jaan Toots (2012), Taavet Kalda (2015), Taavet Kalda ja Kaarel Hänni (2017), Richard Luhtaru (2018), Konstantin Dukatš (2019)), 20 hõbe- ja 37 pronksmedalit[3].

1996. aastal lubas tolleaegne haridusminister Jaak Aaviksoo, et Eesti korraldab olümpiaadi 2012. aastal. Järjekorras 43. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimus 15.–24. juulil 2012 Tallinnas ja Tartus ning sellel osales 378 õpilast 80 riigist.[2][4]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri