Rahvamuusikapidu
Rahvamuusikapidu on kontsert, kus esinevad paljud rahvamuusikakollektiivid.
Eestis hakati üleriigilisi rahvamuusikapidusid korraldama üldlaulu- ja -tantsupidude eeskujul. Selle mõtte autor ja paljude üleriigiliste rahvamuusikapidude kunstiline juht on olnud Ahto Nurk. Rahvamuusikapeod toimuvad Eesti eri paigus ja mitte igal aastal.[1] Üleriigiline rahvamuusikapidu kestab kaks päeva. Esimesel päeval mängitakse rahvapillidel võistu ja esinevad üksikkollektiivid. Teisel päeval on koondorkestri kontsert. Koondorkester koosneb paljudest rahvamuusikaorkestritest. Eraldi esinevad kandleorkester, viiulikoorid ja rahvapillisolistid.[1]
Alates 2011. aastast toimub ka laulu- ja tantsupeo osana suur rahvamuusikapidu ehk pillipidu. Idee autoriks peetakse Els Roodet ning formaadiks ammutati inspiratsiooni 2009. aastal Tallinnas Raekoja platsil toimunud pillipeost, mida juhtisid Tarmo Kivisilla ja Juta Helilaid[2]. 2011. aastal oli laulu- ja tantsupeo rahvamuusika kontserdi liigijuht Ando Kiviberg ning esineti laulukaare all.[2] 2014. aastal Tallinna Lauluväljakule püstitatud eraldi laval, 2017. aastal Kalevi staadioni kõrval Poolamäel toimunud ja 2019. aastal Vabaduse väljakul aset leidnud rahvamuusikapidusid juhtis Juhan Uppin, kes oli ka 2023. aasta rahvamuusikapeo juht. Pillipeol astuvad üles eri pilliliigid (nt akordionid, mandoliinid, kandled, lõõtspillid jt) ning esineb ka koondorkester.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 458.
- ↑ 2,0 2,1 Leanne Parbo (2020). "Kui oled ja teed, siis kõik õitsebki". Muusika. Vaadatud 29.12.2022.
- ↑ "Pillipidu 2014: rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat". Maaleht. 2014. Vaadatud 29.12.2022.