Ava peamenüü

Rahuharidus on rahu saavutamise ja säilitamisega seotud teadmiste edasiandmine ja rakendamine ning reflekteeriva ja kaasava osaluse võimekuse arendamine.

Rahuhariduse eesmärkideks on edendada, arendada õpilastes võimelisust kriitiliselt mõelda kohalike ja globaalsete probleemide üle, mida peetakse takistuseks rahule. Samuti probleemide lahendamine rahumeelsel teel ja inimsuhete edendamise kaudu.[1]

Rahuks peetakse olukorda, milles puudub sõjaseisukord. [2]

Sisukord

Haruhariduse valdkonnad

EesmärgidRedigeeri

Rahuhariduse üheks eesmärgiks on arendada õpilases võimelisust kriitiliselt mõelda paiksete ja globaalsete probleemide üle, mida peetakse takistuseks ülemaailmsele rahule. Teiseks eesmärgiks on probleemide lahendamine rahumeelsel teel ja inimsuhete edendamise kaudu.

On olemas:

  • Negatiivne rahu ehk otsese (nt füüsilise) vägivalla puudumine
  • Positiivne rahu ehk kaudse vägivalla ja ebaõigluse puudumine. [3]

Rahuhariduse suunad:

  • Haridus rahu jaoks - põhieesmärk on rahumeelsete suhete edasiarendus
  • Haridus rahust - põhieesmärk on teadlikkuse edasiarendamine rahu saavutamisest ning konfliktide lahendamise oskuse õpetamine

Rahuhariduse alla kuuluvad arengu-, rahvusvaheline-, inimõiguste-, keskkonnaharidus ning konfliktide ennetamise ja lahendamise haridus.[4]

Rahuharidus õppekavasRedigeeri

Rahuharidus rõhutab sotsiaalset pädevust, sh:

  • mineviku ja oleviku mõistmist
  • tulevikustsenaariumite loomist
  • põhjuse ja tagajärje seoseid
  • kodanikuks olemist, inimõiguste ja demokraatia tundmist ja austamist
  • kultuuriliste eripärasuste tundmist
  • kultuuriliste eripärasuste tundmist
  • huvitumist lokaalsest ja globaalsest arengust
  • oma arvamuse kujundamisst
  • positiivse suhtumise väärtustamist.[5]

RahukoolituskeskusRedigeeri

Rahukoolituskeskus on kogukond, kus veendutakse, et kogu elul on väärtus. Kogukond töötab selle nimel, et edendada kaastunnet ja teadlikkust vastastikuse sõltuvuse ja püsiva rahu nimel.

TegevusRedigeeri

  • Turismikampaaniate korraldamine
  • Kogukonna ressursside mobiliseerimine
  • Haridusprogrammide ja õpikodade loomine
  • Koostöösuhete edendamine.[6]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri