Räsamine on saehamba vaheldumisi ühele ja teisele poole painutamine, saehammaste (kõrvale) murdmine.[1]

Selleks, et saeleht saaks töötamisel takistamatult liikuda, peab saetee olema saelehe paksusest suurem. Laiema saetee saab tagada saehammaste räsamise (murdmise, jagamise) teel. Räsamise suurus oleneb mitmest tegurist: puidu liigist ja niiskusest, saematerjalist, saehamba pikkusest ning hamba kujust jne.[2]

Kõvema puiduliigi (saar, tamm, jalakas jt) saagimisel kasutatakse väiksema räsaga saagi, sest siis tuleb lõikepind siledam ning hõõrdumine saelehe ja lõikepinna vahel on väiksem. Pehmemate puiduliikide saagimisel tuleb saehambaid räsada rohkem, sest pehmel puul on pikemate puidukiudude tõttu lõikepind rohkem narmendav.

Mida väiksem on räsa, seda vähem on hambad pööratud. Töötlusjäljed on väiksemad ja töötluspind on kvaliteetsem. Oluline on igale saele määrata tema minimaalne sobiv räsa suurus. Praktikas loetakse sobivaks räsa suuruseks kahekordne saelehe paksus. Räsamise abivahendid on räsamisvõti, räsaraud ja räsamistangid.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda