Kõne

See artikkel räägib kõnest kui hääle kasutamisest keeleliseks suhtluseks; kõne teiste tähenduste kohta vaata Kõne (täpsustus).

---

Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.

Ingliskeelse kõne puhu inimhääle tekitamine kujutatuna läbi reaal-aja MRT

Kõne akustilisi omadusi uurib akustiline foneetika.

Kõnehelide füüsikalised omadused

Tavaline kõne sisaldab peamiselt helisid sagedusribas 100-10 000 Hz. Seejuures on keskmiselt meeste kõneheli kõige valjum sagedusribas 100–200 Hz ja naiste kõneheli sagedusribas 200–400 Hz. Täishäälikud jäävad peamiselt keskmistele sagedustele ja kaashäälikud kõrgematele > 1 kHz sagedustele. Seejuures on täishäälikute helirõhutase kõrgem kui kaashäälikutel. Kõne hea arusaadavuse eelduseks on seejuures kaashäälikute eristamine. Kõne helirõhutase ja sagedusjaotus oleneb keelest mida räägitakse, rääkija soost ja vanusest. Seejuures võivad individuaalsed erinevused olla väga suured.

Vaata ka

• Hille Pajupuu