Ava peamenüü

Pythagorase häälestus on muusikas puhas häälestus, mis põhineb puhastel kvintidel helisageduste suhtega 3:2. Nimetust "pythagorase häälestus" hakati kasutama 16. sajandil süsteemi kohta, mida Pythagoras oli kirjeldanud juba 6. sajandil eKr ja keskaja teoreetikud olid edasi arendanud.

Puhta häälestuse tingimustes tekkiv pythagorase helirida on ükskõik milline helirida, mis on konstrueeritud ainult puhastest kvintidest (3:2) ja oktaavidest (2:1). Antiik-Kreekas oli pythagorase häälestus tuntud terakordina, kaheteisthelilise pythagorase häälestussüsteemi arendasid välja keskaja teoreetikud.

MeetodRedigeeri

Pythagorase häälestus põhineb puhastel kvintidel sagedussuhtega 3:2. Alustades näiteks noodist D (D-põhine häälestus), on võimalik moodustada kuus kvinti üles ja alla:

E♭—B♭—F—C—G—D—A—E—B—F♯—C♯—G♯

Jätkates veel ühe kvindi võrra allapoole,

A♭—E♭—B♭—F—C—G—D—A—E—B—F♯—C♯—G♯

ilmneb probleem, kuna A♭ ja G♯ ei ole enam helid sagedussuhtega 2:1 (oktaav).

A♭ ja G♯ vahelist intervalli nimetatakse pyhtagorase kommaks.

Järgmine tabel illustreerib, kuidas põhihelist D alustades pythagorase häälestuses heli erineb võrdtemepereeritud häälestuses helist:

Noot Intervall D-st Valem Sageduste
suhe
Suurus
(tsenti)
Erinevus
võrdtempereeritud
häälestusest
(tsenti)
As vähendatud kvint     588.27 -11.73
Es väike sekund     90.22 −9.78
B väike sekst     792.18 −7.82
F väike terts     294.13 −5.87
C väike septim     996.09 −3.91
G puhas kvart     498.04 -1.96
D unisoon     0 .00 0.00
A puhas kvint     701.96 1.96
E suur sekund     203.91 3.91
H suur sekst     905.87 5.87
Fis suur terts     407.82 7.82
Cis suur septim     1109.78 9.78
Gis suurendatud kvart     611.73 11.73


Näiteks põhihelist C ehitatud diatooniline pythagorase helirida on:


Noot C D E F G A H C
Suhe 1/1 9/8 81/64 4/3 3/2 27/16 243/128 2/1
Intervall 9/8 9/8 256/243 9/8 9/8 9/8 256/243