Putsolaan[1] ehk potsolaan ehk potsuolaan (itaalia keeles puzzolana, pozzolana kohanime Pozzuoli järgi)[2] on vulkaanilise päritoluga ränihapperikas roosakaspunase värvusega savimuld[3], mida antiikajast alates on lisatud lubjasegule veekindlate omaduste andmiseks[4]. Laiemas tähenduses igasugused kivimid, mida purustatud kujul kasutatakse ehituses sideainete hüdrauliliseks lisandiks.

Putsolaan
Putsolaanikaevandus Auvergne'is, Puy de Lemptegy vulkaani piirkonnas

Koostis ja omadused muuda

Putsolaani koostises on tavaliselt ränidioksiid, savimuld, lubjakivi, raudoksiid ja aluselised ühendid. Materjali on kasutatud antiigist alates nii värvipigmendina freskomaalis kui ka putsolaantsemendi ühe komponendina. Moodustab kaltsiumhüdroksiidi ja veega sideainena kasutatava aeglaselt kõveneva, ent väga vastupidava segu.

Mõistest muuda

Kirjanduses kasutatakse materjali kohta mitut erinevat kirjapilti. Ehituses mõistetakse selle termini all tavaliselt kõiki hüdraulilisi lisandeid. Vulkaanilise päritoluga lisandid on vulkaanilised tuhad tuff ja trass, harvem pimss. Putsolaanideks nimetatakse neid peamiselt siis, kui need on kaevandatud Vesuuvi ümbrusest, kus tuntuim ja vanim on Puteoli (Pozzuoli) linna lähedane maardla.

Napoli lähedal asetseva Pozzuoli asutasid kreeka kolonistid 6. sajandil eKr, roomlased kutsusid teda Puteoliks seal asuvate paljude väävligaase ajavate koobaste või aukude pärast. Puteolist sai antiikajal tähtis kaubanduskeskus. Juba vanad roomlased tundsid ka sealt, aga samuti Rooma lähedalt, Auvergne'ist ja mujalt leitavat aluselist sideainet. Seda kasutati laialdaselt Rooma betooni valmistamisel. Et ta moodustab veega kokku puutudes lubjaga vastupidava segu, kasutati putsolaani liivana eriti hüdraulilistes konstruktsioonides.[5]

Tänapäeval on sõnal laiem tähendus. Putsolaanideks nimetatakse peale algse pudeda vulkaanilise pinnase ka mõnesid teisi ränihapperikkaid settekivimeid, samuti tööstuslikke šlakke, tuhka jm., mida kasutatakse samaks otstarbeks kui Pozzuoli putsolaani.[6]

Viited muuda

  1. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=putsolaanid&F=M&C06=et
  2. Keel ja Kirjandus 10, 1962. lk 634
  3. http://cameo.mfa.org/wiki/Pozzolana
  4. "H. Helves. Ajalooliste lubimörtide uurimise analüütilisi probleeme. Magistritöö. Tartu, 1996" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 28. jaanuaril 2020.
  5. Keel ja Kirjandus 10, 1962. lk 634
  6. "H. Helves. Ajalooliste lubimörtide uurimise analüütilisi probleeme. Magistritöö. Tartu, 1996" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 28. jaanuaril 2020.

Välislingid muuda