Ava peamenüü

Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen (Mycosphaerella pini). Eestikeelne nimetus punavöötaud tuleneb haigusele tüüpilistest punastest risttriipudest okastel. Esimest korda märgiti punavöötaud 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel (Thyr, Shaw, 1964; Funk, Parker, 1966). Eestis avastati haigus 2006. aasta sügisel Tartumaal Järvseljal.

Nakatuvad okaspuu liigidRedigeeri

Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd liigid.

Punavöötaudi tunnusedRedigeeri

Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. Seejärel muutuvad okaste tipud punakaspruuniks. Okaste alused jäävad roheliseks. Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis ja juulis, seejärel võivad nakatunud okkad pudeneda ning oksa tippu jääb ainult sama aasta okaste tutt. Selline okaste pudenemine jätkub aasta-aastalt ning nõrgestab puid, vähendades puidu teket ja võib lõpuks põhjustada puu surma.

Haiguse levikRedigeeri

Seene looduslikuks levikuks on vajalik niiskus. Puult puule levib vihmapiiskadega, veepritsmetega. Võib levida putukatega ja tööriistadega. Pikemate vahemaade taha levib niiskete tuulte ja ududega. Oluline on levik nakatunud istutusmaterjaliga. Võib levida ka seemnepartiide hulka jäänud okkaprahiga.

Haiguse levialaks oli esialgu lõunapoolkera. Alates 1990-ndatest levib ka põhjapoolkeral, põhiliselt musta männi alamliikidel Euroopas ja kiirja männi alamliikidel Kanadas. Esimesed leiud Järvseljal olid mägimännil ja mustal männil. Hiljem nakatus ka harilik mänd.