Punapeet
|
See artikkel räägib hariliku peedi teisendist; perekonna kohta vaata Peet (perekond); veini kohta vaata Peedivein; eesnime kohta vaata Peet (eesnimi) |
Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
.jpg)
Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks.
Peedis leidub maksa mürkide tõrjumisel aitavaid pektiine.[1]
Punane värvus ja kambiumiringid muuda
Peedi punane värvus on tingitud pigmendi antotsüaan sisaldusest. Antotsüaani leidub lisaks juurviljale ka peedilehtedes. Eriti intensiivselt moodustub antotsüaani sügiseste jahedate ilmade ajal.[2]
Peedi juurviljas vahelduvad tumepunased kihid heledamatega. Viimased on kambiumikihid. Erinevalt teistest juurviljadest esineb punapeedil palju kambiumikihte.[2]
Ajalugu muuda
Punapeedi esivanem harilik peet pärineb Vahemere rannikult. Algselt kasutati toiduks vaid peedilehti (lehtpeet), kuid tänapäeval on peamiseks söödavaks osaks peedijuur.[2]
Juurviljana on peeti kasvatatud arvatavalt alates 15. sajandist, 16.–17. sajandist on pärit rohkesti söögipeedi kirjeldusi ja jooniseid.[2] Eestisse jõudis peedikasvatamine arvatavalt 19. sajandil[3].
Punapeet toiduna muuda
Tarbimine värskelt muuda
Peeti süüakse toorena, keedetuna, ahjus küpsetatuna, konserveerituna või marineerituna. Värskelt söömiseks punapeet kooritakse ja riivitakse või viilutatakse[3]. Samuti võib värsketest peedijuurikatest valmistada mahla[4]. Mahla soovitatakse enne tarbimist hoida külmkapis 1–4 tundi. See on vajalik selleks, et mahlast lenduksid organismi ärritavad ained, mis võivad inimestele iiveldustunnet esile kutsuda.
Kuumtöötlemine muuda
Punapeete keedetakse tervelt ja koorimata. Võimaluse korral ei lõigata ära juure otsa ega pealsetüükaid. Samuti tuleks vältida peedi koore vigastamist. Lõikepinna kaudu eraldub peedist mahla ja ta muutub heledamaks ning maitsetumaks. Värvi saab säilitada või taastada, kui lisada keeduvette väheses koguses sidrunimahla või äädikat.[3]
Erinevalt teistest köögiviljadest keedetakse peeti ilma maitseaineteta (sool halvendab peedi maitset)[5]. Olenevalt peedi suurusest valmib see vees keedetuna või aurutatuna 30–60 minuti jooksul. Peedi küpsust saab kontrollida voolava vee all. Valminud peedil eraldub koor kergesti. Terava köögiriistaga kontrollimisel hakkab peedist mahla välja jooksma.[3] Pärast valmimist "ehmatatakse" peeti külma vee all[5][6]. Kiire jahtumine avaldab mõju peedi konsistentsile[6].
Praeahjus küpsetatud peetidel säilib hästi maitse ja punane värv muutub veelgi intensiivsemaks.[3]
Keeva veega ülevalatud aromaatsed peedilehed sobivad hästi salati- ja supimaterjaliks.[5]
Säilitamine muuda
Värsked peedid säilivad jahedas sahvris või külmkapis 2–4 nädalat. Keldris säilib peet üle talve. Pesemata peedilehed püsivad külmkapis värskena 3–5 ööpäeva, kui neid hoida augustatud kilekotis. Toorest peeti ei soovitata sügavkülmutada, sest see muutub üles sulades pehmeks, küll võib sügavkülmutada keedetud peeti.[3]
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda
Värske ja lisanditeta keedetud punapeedi toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites.
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| Vesi | 87,58 | 87,06 | g |
| Kalorsus | 43 | 44 | kcal |
| Valgud | 1,61 | 1,68 | g |
| Lipiidid | 0,17 | 0,18 | g |
| Süsivesikud | 9,56 | 8,47 | g |
| Suhkrud | 6,76 | 6,77 | g |
| Kiudained | 2,8 | 1,7 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| Kaltsium (Ca) | 16,0 | 16,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,8 | 0,79 | mg |
| Magneesium (Mg) | 23 | 23 | mg |
| Fosfor (P) | 40 | 38 | mg |
| Kaalium (K) | 325 | 305 | mg |
| Naatrium (Na) | 78 | 77 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,35 | 0,35 | mg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| C | 4,9 | 3,6 | mg |
| B1 | 0,03 | 0,03 | mg |
| B2 | 0,04 | 0,04 | mg |
| B3 | 0,33 | 0,33 | mg |
| B6 | 0,07 | 0,07 | mg |
| E | 0,04 | 0,04 | mg |
| A | 2 | 2 | μg |
| Folaadid | 109 | 80 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Värske | Keedetud | ||
| Glutamiinhape | 0,43 | 0,45 | g |
| Aspartaamhape | 0,12 | 0,12 | g |
| Leutsiin | 0,07 | 0,07 | g |
| Alaniin | 0,06 | 0,06 | g |
| Seriin | 0,06 | 0,06 | g |
| Lüsiin | 0,06 | 0,06 | g |
| Valiin | 0,06 | 0,06 | g |
| Isoleutsiin | 0,05 | 0,05 | g |
| Treoniin | 0,05 | 0,05 | g |
| Fenüülalaniin | 0,05 | 0,05 | g |
| Arginiin | 0,04 | 0,04 | g |
Viited muuda
- ↑ Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 15:36.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989. Lk 211–212.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Punapeet (PDF)
- ↑ "Punapeedimahl on elujõu allikas". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2015. Vaadatud 4. jaanuaril 2015.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Terviseleht – Punapeet". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 4. jaanuaril 2015.
- ↑ 6,0 6,1 "Maakodu – Nipid, kuidas keeta peeti". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2015. Vaadatud 4. jaanuaril 2015.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2014. Vaadatud 04.01.2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)