Puhtu mõis

(Ümber suunatud leheküljelt Puhtu karjamõis)

Puhtu mõis oli Virtsu mõisa karjamõis Hanila kihelkonnas Läänemaal Puhtulaiul. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Lääneranna valda.

Puhtu "krahvimaja" ehk Puhtu mõisa peahoone
Puhtulaiu valvurimaja.JPG

AjaluguRedigeeri

Mõis oli pikka aega seotud Virtsu mõisaga[1]. Anna Christina von Rosen (sündinud Helwig), suur muusade austaja, püstitas 1813. aastal esimesena maailmas mälestussamba saksa suurele luuletajale-kirjanikule Fr. Schillerile. Sõdade ajal purustatud mälestusmärk restaureeriti 1958. aastal; selle originaal viidi Haapsalu muuseumi ette, Puhtusse paigutati aga mälestusmärgi koopia.

Puhtu viimaseks omanikuks oli loodusteadlane ja tuntud filosoof Hermann von Keyserling. Poolsaare põhjaosas on 1850. aastail ehitatud nn "krahvimaja", kus 1930. aastail elas krahvisoost Alexander Keyserlingk oma perega ja tegeles ka Virtsus nutriakasvatusega[2]. Aastast 1939 elas perega Posenis.

Mõisaansamblist on kultuurimälestiseks tunnistatud Puhtu mõisa peahoone[3] ja mõisa tall-tõllakuur[4], samuti Puhtu mõisa pargis olevad mitmed mälestussambad.

Kunagise mõisa territooriumil asub Puhtu bioloogiajaam ning Lääneranna vallas Pivarootsi, Rame ja Hanila külas ning Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

Puhtu mõisa parkRedigeeri

 
Friedrich Schilleri mälestuskivi Puhtu mõisa pargis (september 2010)
 
Mälestussammas Karl Thure von Helwigile
 
Mälestussambad Puhtu mõisa pargis

Puhtu mõisa pargis asuvad Vasalemma marmorist Friedrich Schilleri monument[5], dolomiidist Mälestussammas Karl Thure von Helwigile, (1810)[6], dolomiidist Mälestussammas Moritz Engelbrecht von Kursellile[7], dolomiidist Silindrikujuline sammas, mille peal on olnud suur urn[8], dolomiidist monument, mis koosneb profileeritud soklist, risttahukast, mille esiküljel eenduv ja nurkadest õiemotiiviga kaunistatud tekstiväli[9], ülespoole ahenev tahukas ovaalse lindiga kaunistatud tekstiväljaga Jakob Johann von Tiesenhausen esikülje allosas[10], kõrgel soklil asuva profileeritud ala- ja ülaosaga tahukas, millel ovaalne tekstiväli Gustav Wilhelm von Helwig (1710–1784) esiküljel[11], pargis asus monumendi katke (millel reljeefsed käed tahuka ühel küljel ja on hoiule paigutatud siseruumi[12]) ja Mälestussammas W.G.Wrangelile - profileeritud laieneva ala-ja ülaosaga tahukas, sellel asuvast kannelleeritud sambaga ja urniga . Tahuka esiküljel eenduv nelinurkne tekstiväli: Karl Thure von Helwig ANO 1801 ja sambal ovaalne lindiga ääristatud tekstiväli: DEM/ CAPITAIN/ WILHWLM GUSTAV/WRANGEL[13].

Puhtu mõis kuulub Eesti Maaülikoolile, olles osa Puhtu bioloogiajaama kompleksist.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Puhtu mõis veebiportaalis eestigiid.ee (vaadatud 05.09.2015)
  2. Ümberasujate äri hõberebastega., Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940
  3. Puhtu mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  4. Puhtu mõisa tall-tõllakuur kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  5. Fr. Schilleri monument, 19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  6. Mälestussammas C.Th.Hellvigile, 1810 (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  7. Mälestussammas M.E.von Kursellile, 19.saj. algus (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  8. Mälestussammas, 19.saj. algus (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  9. Mälestussammas, 1798 (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  10. Mälestussammas, 19.saj. algus (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  11. Mälestussammas, 19.saj. algus (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  12. Mälestussammas, 19.saj. (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)
  13. Mälestussammas W.G.Wrangelile, 19.saj. algus (dolomiit) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2022)

VälislingidRedigeeri