Puhkus põgenemisel Egiptusse

Puhkus põgenemisel Egiptusse on kristlikus kunstis esinev pildisüžee, millel kujutatakse Maarjat, Joosepit ja Jeesuslast puhkepeatuse ajal teel Egiptusse. Süžee lähtub Matteuse evangeeliumi tekstist, mille kohaselt perekond pidi põgenema Herodese viha eest. Tavaliselt on püha perekond neil piltidel kujutatud maastiku keskel.

Motiivi ajaloost muuda

Teema ilmus kunsti 14. sajandi teisel poolel. Ainus kirjakoht, mis mainib põgenemist, on Matteuse evangeelium 2:14: "Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse."^[1]. Sellele tekstile lisaks leidus legende Egiptusse põgenemise kohta Uue testamendi apokrüüfides, milles kirjeldatud imelised juhtumid jõudsid keskaja kristlikku pärimusse. Uusi detaile lisandus ka keskajal, eriti ühest hiliskeskaegsest allikast, Saksi Ludolfi "Vita Christi", mis koostati 1374. aasta paiku, pisut enne seda, kui ilmus esimene teadaolev pilt puhkusest põgenemisel Egiptusse. Enamik pildisüžees kujutatud detailidest pärineb sellest hilisemast pärimusest.^[2]

Varaseim teadaolev kujutis selle süžeega on Grabowi altari tsüklisse kuuluv tahvelmaal umbes aastast 1379, mille loojaks on Põhja-Saksamaa maalikunstnik meister Bertram. Kuni umbkaudu 1500. aastani esines see motiiv ainult põhja pool Alpe. Enamik selle teemaga maale olid loodud mitte niivõrd kirikute kui rikaste tellijate erapalveks ning olid seetõttu harva osa mingist suuremast Kristuse elule pühendatud tsüklist (Grabowi altar ongi üks erandeid). Motiivi populaarsus oli seotud maastikumaali esiletõusuga sel perioodil. Sageli on maastiku keskmes istuv madonna lapsega, mõnikord imetamas, samas kui Joosep toimetab tagaplaanil, korjates puid, tehes lõket, tuues vett või noppides puult vilju, või on teda kujutatud magamas. Mõnikord abistavad perekonda väikesed inglid. Varasematel suurematel maalidel võib kaugel tagaplaanil olla kujutatud põgenemisega seotud legendaarseid sündmusi, nagu Petlemma lastemõrva või nisupõllu kasvamise imet.