Pseudovene stiil

Uusvene stiil ehk pseudovene stiil (vene keeles псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa historitsismis 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist, eelkõige Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja Bütsantsi arhitektuuri elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.^[1]

Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei rekonstrueerinud ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste neostiilidega, 19.–20. sajandi vahetusel ka juugendstiili vormikeelega.

Stiilisuunad muuda

vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni)
Romanovite stiil (1870–1891)
19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891–1900)
nn uusvene modern (1900–1920)^[2]

Vene-bütsantsi stiil muuda

Esimene selgejoonelisem stiilisuund pseudovene stiilis, mida nimetatakse vene-bütsantsi stiiliks (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni), on täheldatav 1830. aastate kirikuehitistes, eriti linnades ja muudes suuremates asulates. Esimeseks selles stiilis ehitiseks peetakse Aleksander Nevski mälestuskirikut Potsdamis, mis pühitseti 1828. aastal ja mille arhitekt oli Vassili Stassov. Sellele suunale oli valitsuse lai toetus, sest stiil kehastas ideed Bütsantsi ja Venemaa vahelisest järjepidevusest.

Vene-bütsantsi suunale kirikuehituses pani süstemaatilise aluse Konstantin Thon, kelle muidu klassitsistliku aluspõhjaga projektidesse olid lisatud vanavene ehituskunstist pärit vormid. Aastail 1838 ja 1844 ilmus temalt kaks albumitäit kirikute ideaalprojekte. Seda kirikuarhitektuuri iseloomustab Bütsantsi kompositsioonitehnikate ja arhitektuurimotiivide laenamine. Iseloomulikke näiteid: Päästja Kristuse katedraal, Relvapalat, Suomenlinna kirik, Jeletsi Taevaminemise kirik, katedraalid Tomskis, Doni-äärses Rostovis ja Krasnojarskis. Järgmise põlvkonna arhitektid arendasid vene-bütsantsi stiili edasi eklektilise historitsismi suunas.

Eesti kirikutest on vene-bütsantsi stiilis näidisprojektide järgi püstitatud Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, Mustvee Nikolai kirik ja Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik (hävinud).