Prilepi Kuningriik

Prilepi Kuningriik (makedoonia ja bulgaaria keeles Прилепско кралство) oli riik Balkani poolsaarel. See oli üks Serbia Tsaaririigi järglasriikidest ning asus tänapäeva Põhja-Makedoonia lääneosas. Selle põhiosa Pelagoonia ja Prilepi linn olid eelnevalt olnud Vukašin Mrnjavčevići kontrolli all. Vukašinist sai aastal 1365 Serbia kuningas ja Stefan Uroš V kaasvalitseja. Pärast kuningas Vukašini surma Maritsa lahingus aastal 1371 tuli võimule tema poeg ja troonipärija Marko Mrnjavčević, kes võttis endale samuti Serbia kuninga tiitli. Sellel ajal olid Serbia pealinnad Skopje ja Prizren, kuid Marko kaotas nende alade üle peagi kontrolli ning kolis pealinna Prilepisse. Ta oli seal võimul kuni surmani Rovine lahingus aastal 1395. Hiljem samal aastal vallutas Osmanite Riik tema kuningriigi.

Prilepi Kuningriik Прилепско кралство 1371–1395
Lipp Vapp
Valitsusvorm	Kuningriik
Osa	Osmanite Riigi vasall
Kuningas	Marko (1371–1395)
Pealinn	Prilep
Eelnev Järgnev Serbia Tsaaririik Muzaka Vürstiriik Osmanite Riik (Ohridi sandžakk)

Ajalugu

Prilep oli serblaste käes olnud juba aastast 1334. Marko ajal kahanes varem suur Serbia riik vaid Prilepi ümbrusesse. Marko võimu tunnustasid ka tema naaberriikides võimul olnud aadlikud. Nii Marko kui tema naabrid pidid maksma osmanitele tribuuti. Ohridi ja selle ümbrust valitses albaanlasest Andrea Gropa, kes oli olnud Vukašini liitlane, kuid de jure iseseisvus pärast viimase surma aastal 1371. Samal aastal kaotas kuningriik Andrea Gropale ja Andrea II Muzakale ka Kastoria ja Dibëri.

Kuna Marko oli Türgi sultani vasall, oli ta sunnitud osalema 1395. aasta Rovine lahingus, milles ta hukkus. Türklased kasutasid võimalust ning vallutasid kogu Prilepi piirkonna, mille nad liitsid Ohridi sandžakiga.

Kuna Marko nimetas end Serbia kuningaks, mitte Prilepi ega muu väiksema piirkonna valitsejaks, on ajaloolased tema riiki erinevate nimedega kutsunud. Serbia ajaloolased nimetavad seda Kuningas Marko piirkonnaks (serbia keeles Област краља Марка) või Kuningas Marko valduseks (Држава краља Марка).

Pildid

• 
  Serbia Tsaaririigi lagunemine (14. saj lõpp)
• 
  Serbia kuningas Marko, Prilepi valitseja (1371–1395)
• 
  Marko linnus Prilepis

Allikad

• Благојевић, Милош; Медаковић, Дејан (2000). Историја српске државности. Kd 1. Нови Сад: Огранак САНУ.
• Ćirković, Sima (2004). The Serbs. Malden: Blackwell Publishing. ISBN 9781405142915.
• Ђурић, Иван (1984). Сумрак Византије: Време Јована VIII Палеолога 1392-1448. Београд: Народна књига.
• Fine, John Van Antwerp Jr. (1994) [1987]. The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest. Ann Arbor, Michigan: University of Michigan Press. ISBN 0472082604.
• Gavrilović, Zaga (2001). Studies in Byzantine and Serbian Medieval Art. London: The Pindar Press. ISBN 9781899828340.
• Nicol, Donald M. (1993) [1972]. The Last Centuries of Byzantium, 1261-1453. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 9780521439916.
• Ostrogorsky, George (1956). History of the Byzantine State. Oxford: Basil Blackwell.
• Popović, Tatyana (1988). Prince Marko: The Hero of South Slavic Epics. New York: Syracuse University Press. ISBN 9780815624448.
• Sedlar, Jean W. (1994). East Central Europe in the Middle Ages, 1000-1500. Seattle: University of Washington Press. ISBN 9780295800646.
• Soulis, George Christos (1984). The Serbs and Byzantium during the reign of Tsar Stephen Dušan (1331-1355) and his successors. Washington: Dumbarton Oaks Library and Collection. ISBN 9780884021377.
• Temperley, Harold W. V. (1919) [1917]. History of Serbia (PDF) (2 ed.). London: Bell and Sons.